Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sester: mina ei ole seda kullaallikat leidnud

Marta Jaakson 17. märts 2014, 14:52

Riigikogu rahanduskomisjoni juht Sven Sester (IRL) tunneb muret uue valitsuse eelarve koostamise pärast, kuna ei näe neid katteallikaid, millele uus valitsus baseerub.

"Praegusel hetkel tundub kogu see tegevus münchausenlik. Lähipäevad annavad aru sellele, mida on püütud teha. Mina ei ole seda kullaallikat leidnud," ütles Sester. Ta nentis, et  ei näe täna veel erinevaid katteallikaid, millele uus valitsus baseerub.

Sester rääkis, et teda teeb murelikuks, kust tuleb ressurss. "Mis teeb ärevaks - see, et me ei tea veel kevadist majandusprognoosi, mis on tulemas alles aprillis. Võtta täna endale juba kohustusi, ilma uue majandusprognoosita on minu meelest vastutundetu. See on üks teemadest, mida ei tohi jätta tähelepanuta," ütles ta.

Sester lisas,et see teema peaks huvitama ka Eesti ühiskonda laiemalt.

Ta rõhutas, et kindlasti ei tohiks minna seda teed, mida osad Euroopa riigid tegid, suurendades laenukoormust jooksvate kulude katteks. "Siiralt loodan, et uus valitsuskoalitsioon seda ei tee. See oleks äärmiselt lühinägelik," hindas Sester.

Sester pakkus uuele võimalikule koalitsioonile kolm varianti ressursside leidmiseks.

Maksukoormuse tõus läbi otseste või kaudsete maksude. "Tahan loota, et me ei näe lähitulevikus automaksu või mõningaid muid makse. Aga kindlasti on see uue koalitsiooni teema. Sotsiaaldemokraadid on mitmetel kordadel rääkinud erinevatest varamaksudest, mida nad tahaksid ellu kutsuda. Eks lähitulevik näitab, kas minnakse seda teed," märkis Sester.

Maksude parem kokku kogumine. See oli ka tänaseni toiminud IRLi ja Reformi koalitsiooni üks märksõnu.

Erisuste kaotamine. Sesteri sõnul teeb teda ärevaks tulevase võimaliku peaministri Taavi Rõivase kinnitus, et ta tahab hoida struktuurse eelarve positsiooni tasakaalus. Sester põhjendas, et struktuurne eelarve pole mitte ainult tasakaalus, vaid on koguni positiivselt tasemel.

"2011. aastal oli ülejääk 0,70 protsenti SKPst, kui tahetakse see käima lükata ja võtta selle arvelt ressurssi juurde, siis see on väga halb. Meie eesmärk on viia nominaalsesse tasakaalu, struktuurselt vähemalt 1% ülejääki," selgitas ta.

Sester lisas, et kui võetakse see ressurss kasutusele, on tulemus väga lühiajaline ning oleks väga halb signaal kogu ühiskonnas. "Struktuurne osakaal peab olema väga tugevas plussis selleks, et nominaalse osakaal jõuaks lõpuks nulli," rõhutas Sester.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. March 2014, 21:52
Otsi:

Ava täpsem otsing