Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toitlustust ootab mahetoidu kasv
Mahetoidu pakkumine toitlustusettevõtetes on Eestis alles algusjärgus. Praegu pakuvad seda vaid mõned toitlustajad, samuti üksikud lasteaiad ja koolid.
Eelmisel aastal jõustus aga mahepõllumajanduse seaduse muudatus, mille kohaselt ei pea toitlustusettevõtted olema “mahedana” tunnustatud, vaid neil tuleb üksnes oma tegevusest veterinaar- ja toiduametit teavitada. Seega peaks mahetoidu pakkumine toitlustusasutustes tulevikus kindlasti suurenema.
Eestis müüakse enamik mahetoodetest praegu suuremate jaekettide kaudu, mis annavad lõviosa mahetoodete müügikäibest (ca 70%), selgus Emori tehtud tarbijaküsitlusest.
Viiendik ökopoodidest. Mahetoidule spetsialiseerunud poode on Eestis 40 ringis, mis annavad ligikaudu viiendiku mahetoidu kogukäibest. Kümnendiku käibest annavad muud kanalid (turud, otsemüük, otse tootjalt tarbijale skeemid). Paljudel mahetootjatel on välja kujunenud oma müügivõrgustik ning nad realiseerivad oma toodangut otse talust või laatadel. Samas näiteks Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on tavakaubanduse ja muude kanalite müük üpris võrdselt jaotunud.
Tarbijaküsitluse tulemusi hinnates võib Eestiski ennustada tavakaubanduse osakaalu vähenemist mahetoodete müügil. Nimelt soovivad küsitluses osalenutest suurusjärgus umbes pooled osta mahetoitu tavalisest toidupoest ning ülejäänud eelistavad osta seda kas otse tootjalt, turult või ökopoest või tellida hoopis veebist.