Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vältigem paanikat halvimagi stsenaariumi korral

18. märts 2014, 00:00

Venemaa Nõukogude Liidu taastamise katse Eesti lähinaabruses peaks meid 1940. aasta paralleelide pärast ülimalt tähelepanelikuks tegema, ent halvimaidki võimalusi silmas pidades on igal juhul tark paanikat vältida.

On põhimõtteliselt neli võimalikku stsenaariumi, mille sõnastame kõige optimistlikumaga alustades ja halvimaga lõpetades.

1. Venemaa ei võtagi Krimmi jõuga ja tõmbub tagasi näiteks põhjusel, et Venemaa oligarhid survestavad president Vladimir Putinit seda tegema, sest et ei soovi lääne plaanitavaid majandussanktsioone liiga valusalt kogeda. USA president Barack Obama on andnud loa külmutada nende üksikisikute ja ettevõtete varad, mis on ohtu seadnud Ukraina suveräänsuse ja terviklikkuse ning sama teeb Euroopa Liit. Tagasitõmbumine on suhteliselt vähetõenäoline, sest on raske ette kujutada, missuguste argumentidega võiks Putin ­seda teha. Putin teab, et ükski riik ei taha Venemaaga sõdida, ja see aina suurendab karistamatuse tunnet.

2. Olukord Ukrainas “normaliseerub” tasapisi suurema verevalamiseta. Venemaa saab Krimmi endale aasta-paari pärast ilma suurema kisa ja kärata (analoogia Gruusia sõjaga, millele rahvusvahelise üldsuse karme samme ei järgnenud) – ning lepib ainult Krimmiga, loobudes vähemasti mõneks ajaks Nõukogude Liidu taastamise ambitsioonist. Putin rahuldub Krimmi Venemaaga taasühendamise auga.

3. Krimm on Putini imperialistlike plaanide teokstegemise algus, ent Venemaa ei realiseeri neid plaane mitte sõjalise sissetungiga Ukrainasse, vaid kodusõja provotseerimisega. Kokku umbes 15–20 miljonit kergesti manipuleeritavat Harkivi, Donetski ja mõne teise piirkonna elanikku on see baas, millele Venemaa saab efektiivse propagandamasina abiga üles ehitada plaani, mis päädib palvega Venemaale “kord majja lüüa”.

“Kaasmaalaste kaitsmise” juba palju kordi ekspluateeritud argument on hirmutav põhjusel, et seda võib Venemaa rakendada ka ­Eesti suhtes. “Kõigepealt Krimm, siis Balti riigid” ei pruugi siiski realiseeruda (kohe), järgmine sihtmärk võib olla hoopis näiteks ­Kasahstan või mõni teine endise NSV Liidu riik, mis erinevalt Eestist ei ole NATO liige.

4. Puhkeb kolmas maailmasõda, mille tagajärjed on ettearvamatud, sest selle võimalikud osalised on tuumariigid. Ettearvamatud on tegelikult ka juba alanud majandussõja tulemused, sest ei Euroopa ega USA pole ammendavalt ja pikaajalises perspektiivis hinnanud kahju, mida teised riigid kannavad majandussidemete ahendamise pärast Venemaaga. Energeetikas ja tööstuses on Euroopa Liidu ja Venemaa sidemed tugevad ning eriti energeetika lahtisidumine Venemaast eeldab Euroopa riikidelt ümberkorraldusi, mida pole võimalik ellu viia paari nädalaga, ammugi mitte paari päevaga.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on teatanud Saksamaa valmisolekust võtta vastu hoop Saksa majandusele, ent kui EL jõuab peale viisakeelu ja Krimmi hääletuse eest vastutavate isikute varade külmutamise ulatuslikumate sanktsioonideni, peavad majanduslikuks hoobiks valmis olema kõik Euroopa riigid, sh Eesti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. March 2014, 20:17
Otsi:

Ava täpsem otsing