Algab Vene-Lääne majandussõda

Euroopa Liidu välisministrid kohtuvad täna Brüsselis, et arutada Ukraina abistamist ja piiravate meetmete kehtestamist Venemaale, sest peavad Krimmis korraldatud referendumit ebaseaduslikuks.

Bloombergi allikate sõnul võiksid sanktsioonid tähendada rubla devalveerumist lausa kolmandiku võrra.

Euroopa Liit kaalub meetmeid, mis sarnanevad USA president Barack Obama kavandatuga. Obama on juba andnud käsu külmutada nende isikute aktivad, kes on seotud Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumisega. Samuti kehtestada reisikeel Venemaa ja Krimmi ametnikele. USA on hoiatanud, et võib rakendada lisameetmeid. Euroopa Liit on kinnitanud, et astub samme selleks, et olukord Venemaal ja Ukrainas stabiliseeruks.

Sanktsioonid takistavad äritegevust. "Poliitikud on öelnud, et igasugused sanktsioonid on kindlasti majanduslikult kahjulikud nendele, kes teevad tööd ja tegelevad äriga. Igasugused majanduslikult kahjulikud otsused on kahjulikud otsused," lausus Venemaal tegutsev masinaehitusfirma Hekotek juhatuse esimees Heiki Einpaul. "See, et Ukraina ja Venemaa ei ole suutnud probleeme rahulikult ära lahendada, ei meeldi ühelegi ärimehele."

Einpauli sõnul anda hinnangut, kas need otsused on õiged või mitte, ei ole tema pädevuses. "Aga igasugused majandustegevust häirivad ja kehvemaks tegevad otsused ega ka meie ei paranda Euroopa majandust. Sellised igasugused sundmeetmed teevad asja hullemaks. Meie majanduse käekäik ei hakka kindlasti paranema," sõnas Einpaul.

Ta lisas, et Ukraina ja Venemaa võiksid kokkuleppele jõuda ilma referendumita ja ilma sõjata, et ei oleks mingeid sanktsioone vaja.

Einpalu sõnul ei ole nende äri selles sektoris, kus Venemaa poliitika kiiresti mõjutaks. "Pikemas perspektiivis see kindlasti mõjutab meid - kursside muutus ja ebakindluse kasv," lausus Einpaul. "Praegu me ei tunneta, et inimlikult oleks suhtumine muutunud. Küsimus on selles, mis kujul tehakse pühapäevane referendum Krimmis." Referendumi tulemuses ei ole Einpauli sõnul kahtlust, mida oodata edasi, seda ei tea. "Milliseid samme keegi astub ja mismoodi eraldumine võib toimuda. Poliitikud suudavad väga hästi ära rikkuda ärimeeste igapäevase tegevuse ja keskkonna," märkis ta.

Venemaale juba mitu aastaid puitmaju teinud ASi Ritsu juhataja Ants Randmaa sõnul on Venemaa poliitika asjade käigust maas, poliitika oleks pidanud olema õigel ajal kiire ja otsusustusvõimeline. "Ma ei ole poliitik, mina olen stabiilse elulaadi poolt. Olen majandusmees ja ajan oma väikest äri. Kui piiri päris kinni ei panda, siis see, mida seal poliitikud teevad, ei puuduta meie äri," lausus Randmaa.

Mis puudutab sanktsioone, siis Randmaa sõnul peab Venemaaga midagi tegema küll. "Samas ma leian, et sellega on juba hiljaks on jäädud, sest venelased on raha välja viinud. Kõigega on hiljaks jäänud," sõnas ta. "See on kaos, kõik on halvasti ja vale. Euroopa Liit oleks pidanud kohe sanktsioonid kehtestama." Ta lisas, et need sanktsioonid meie majandust ei mõjuta, kuid muidugi see on sõda. "Kas Krimm on Ukraina või ei ole, ei mõjuta see midagi, kui muidugi kellelgi ei ole seal huve. See on sõda, kui võõras vägi on võõral maal," märkis Randmaa.

Suuremate lääne majandusriikide, G7 juhid on teada andud, et peatavad ettevalmistused selle aasta G8 tippkohtumiseks Venemaal Sotšis. See samm on suuresti sümboolne, kuid on negatiivne investorite jaoks, kes vaatavad Venemaa suunas.

34 -liikmeline Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon on teatanud, et peatab kõnelused Venemaaga, mis on pooleli jäänud juba 2007. aastast. Tegemist on sümboolse sammuga, mis kahjustab Venemaa investeeringuid.

Euroopa Liit peatas kõnelused ELi ja Venemaa vahel uue viisarežiimi teemal, mis oleks kergendanud Venemaa kodanikel reisimist ELis, samuti kõnelused uue põhilepingu üle Venemaaga, mis hõlmab kõiki suhtlemisküsimusi, mis on tekkinud 2007. aastast.  Nende aeglaste läbirääkimiste külmutamisel ei ole suurt mõju, kuid see on sümboolne, sest võib takistada ida-lääne kaubandust ja investeerimistehinguid.

USA president Barack Obama on andnud loa külmutada USAs nende üksikisikute ja üksuste, sealhulgas ettevõtete varad, kes on õõnestanud Ukraina demokraatiat ja seadnud ohtu sealset rahu, on halvendanud julgeolekut ning rikkunud suveräänsust ja riiklikku terviklikkust.

USA välisministeerium on keelatud reisida USAsse nendel inimestel, kes vastutavad nende protsesside eest. Kongress näeb ette täiendavat varade külmutamist ja reisikeeldu inimestele, keda peetakse vastutavaks inimõiguste rikkumises.

Euroopa Liidu valitsused ütlesid 6. märtsil, et kui Venemaa alustab läbirääkimisi Ukraina valitsusega lähimate päevade jooksul, siis otsustatakse, milliseid reisimiskeelu ja varade külmutamise täiendavaid meetmeid rakendatakse. 

USA ametnikud on öelnud, et tuleb alustada varade külmutamisega ja reisikeeld kehtiks kõrgematele Venemaa ametnikele, kes on seotud julgeolekuga ja parlamendiliikmete, kes on otseselt vastutavad Venemaa sammude eest Krimmis, kuid see ei kehti president Vladimir Putinile. 

Meetmed, mis sarnanevad kehtestatud USA Magnitski seadusega, on suunatud ametnikele, keda süüdistatakse korruptsioonis ja inimõiguste rikkumises. Need oleksid valus punkt suhetele, kuid ei pruugi tõsiselt kahjustada majandussuhteid.

USA ametnikud on arutanud "paindlikke vahendeid", mida võiks laiendada ka teistele isikutele ja üksustele, kes on kahjustanud Ukraina demokraatiat ja rikkunud riiklikku terviklikkust või omastanud Ukraina vara.

Meetmeid võidakse laiendada ka Venemaa ettevõtetele, kes pakuvad tulevikus teenuseid Venemaa valitsusasutuste Krimmis või tahavad omandada Ukraina vara Krimmis.

Keeld eksportida Euroopa Liidust relvi Venemaale. Kuid Prantsusmaa on öelnud, et kavatseb jätkata lennukikandjate müüki Venemaale. Relvaembargo oleks suhteliselt lihtne samm Euroopa Liidu jaoks, sellel on ilmselt sümboolne tähendus.

Lääneriigid võiks avaldada Venemaale survet praeguste eeskirjadega, näiteks käsitleda rahapesu rangemalt. Mõned analüütikud väidavad, et  Venemaa ettevõtete läbipaistmatu iseloom muudab nad seetõttu haavatavaks.

EL võib kehtestada rangemad konkurentsieeskirjad,  mis mõjutaks Gazpromi. See võib takistada Venemaa gaasijuhtme rajamist Lõuna-Euroopasse ja torujuhtmete laiendamist Põhja-Euroopas. See kahjustaks Venemaa eksporti ja kärbiks Gazpromi kasumit.. Kuid nende torujuhtmetega teenindatakse paljusid Euroopa riike ja laienemise aeglustamist ei taheta.

Külmutatakse Venemaa valuutareservid ja pankade varad ning peatataks laenude andmine Vene ettevõtetele. See on stsenaarium, mida peetakse ebatõenäoliseks ja halvimaks variandiks.

Enamik analüütikuid on skeptilised, et Euroopa Liit, mis on suur turg Venemaa energia ekspordi jaoks, võib kiiresti ja lihtsalt leida asendaja Venemaale gaasile. Ametlik kaubanduspiirangute tegemine on ebatõenäoline.

Allikas: Reuters

Ken-Marti Vaher, siseminister: EL peab avama ukse Ukrainale

Euroopa Liit peab näitama Ukraina kriisis otsustavust, kehtestama sanktsioonid Venemaale ning avama ukse Ukrainale. Krimmis toimuv on agressioon ning pühapäevane referendum on läbinisti ebaseaduslik. Küberründed, intensiivistuv luuretegevus ning piirkonda paigutatud Vene relvajõud on ohu märk kogu Euroopale. Juba külmutatud Venemaa ja Euroopa Liidu vahelised kõnelused strateegilise koostöölepingu ja viisavabaduse üle ei ole praeguses olukorras piisavad. Euroopa Liit peab järgima USA eeskuju, kehtestama viisakeelud ning külmutama agressiooniga seotud Vene nomenklatuuri finantsvahendid. See on Euroopa jaoks raske, ent vajalik samm.

Autor: Alyona Stadnik, Kristi Malmberg