Mis teeb mahekauba kalliks?

Mahepagariäri Vändra Ökopagar ja maheteraviljatootja Mahe Mölder omanik Krista Assi ütles, et hinnaerinevus mahe- ja tavatoote vahel on suur seetõttu, et leiva suurtootjad Eestis on hinda langetanud ning Eesti põllumeeste toetused on väiksemad kui mujal Euroopa Liidus.

“Hinnaerinevus on kindlasti suur,” tõdes Assi. “Ja suur on see seepärast, et Eesti põllumeestele on Euroopa Liidu toetused 5–7 korda väiksemad kui teistes Euroopa Liidu riikides – seepärast on ka vili nii palju kallim,” märkis ta.

Keset langevaid hindu. Assi sõnul pole nemad viimastel aastatel tõstnud ei leiva ega teravilja hinda. “Vahepeal oli meie maheleib samas hinnaklassis tavalise seemneleivaga, aga kuna suuri leivatootjaid on nii palju ja turukonkurents on läinud tihedamaks, lastakse ellujäämise nimel üksteise võidu hindu meeletult alla,” märkis ta. “Seega on meie mahetoodete hinnad seisnud paigal, aga mujal ümberringi on hind languses.”

Assi väitel pole meie maheturul konkurentsi. “See ei ole nii ahvatlev turg, selle pealt ei ole palju teenida, samuti ei ole ostjaskond kasvanud. Ühelegi leivatootjale ei ole maheleiva tootmine ahvatlev, sest sellega on palju rohkem tööd, tootmine ja arvepidamine peab olema lahus,” selgitas Assi.

Suur hinnavahe jääb tükiks ajaks. Kuni Eestis ei ole oma mahetööstust ja mahetootjad on vähe, on hinnavahe tava- ja mahetoodete vahel suur, leiab Mardimäe Ökotalu peremees Mart Uibokand.

“Mahetootjaid on vähe ja seetõttu on ka hinnad kopsakamad. Maheteravilja hind kujuneb suuremaks, sest tootmine on kallim. Samuti käsitsi pakkimine, kus kulub rohkem aega. Tootja ei saa odavamalt müüa, kui tootmishind kujuneb,” nimetas mahekartulit, -teravilja ja -lambaid müüv Uibokand põhjusi. “Kui Eestis oleks üks korralik mahetööstus, oleks hinnad sõbralikumad. Praegu läheb teravili Soome ja sealt tulevad helbed tagasi, need kulud tulevad hinnale juurde.”

Tema jutu järgi ei ole mõtet Eestis mahetehnoloogiasse investeerida, sest turg on väga väike.

Mahekaup on kallim, sest selle tootmine on töömahukam, sõnas TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein. Näiteks maheporgandi hinna ajab Kleini hinnangul tavaporgandist kaks korda kõrgemaks töömahukus – vaja on käsitsi rohida. “Porgandi puhul on ka maheseeme kallim,” märkis ta.

Samuti sõltub hind juurdehindlusest Klein tõi näite mahedast veiseliha välisfileest. “Kui väljamüügihind oli 12 eurot kilo, siis poes oli see 54 eurot kilo.”

Kaubanduskettide juurdehindlus on ökokauplustest väiksem ja näiteks Selver arvestab tema andmeil Tarvastu Saariku Talu porgandile juurdehindlust 11%.

Rahvas mõtleb rohkem tervisele. Rimi kauplustes kasvas mahetoodete müük eelmisel aastal võrreldes aasta varasemaga üle veerandi võrra, 26 protsenti. Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Andrija Lilleoja sõnul suurenes Eesti Rimides mahedalt kasvatatud puu- ja köögiviljade müük kolme aastaga üle kolme korra. “See näitab märkimisväärset muutust inimeste teadlikkuses ja ­eelistustes,” lausus ta.

Võrreldes 2012. aastaga, osteti eelmisel aastal 60 korda rohkem kodumaist maheporgandit, populaarsed olid mahekartul, mahedalt kasvatatud avokaadod, kirsstomatid, paprikad ja kaalikad.

Lilleoja lisas, et mahetooted on muutumas eksklusiivsest tootest tavapäraseks.

Valik laieneb jõudsalt

Mullu tegutses Eestis 40 ökopoodi, Eesti kauplustes kokku oli müügil 1257 erinevat Eestis toodetud mahetoodet. Aastaga lisandus poelettidele üle 400 uue mahetoote, selgus mahetoodete turu ülevaatest.

Mahetoodete sortimendist oli 2013. aastal kõige suurem tootevalik sarnaselt varasemaga teraviljatoodete kategoorias (27%, kokku 347 tootenimetust), järgnesid ürdid, teed (25%, kokku 314 tootenimetust).

Väiksem oli puuviljade, marjade ja neist valmistatud toodete (17%, 213 tootenimetust) ja kartuli, juurviljade (14%, 180 tootenimetust) valik.

Alla 10% osakaaluga kogu sortimendist olid piimatooted (7%, 86 tootenimetust), liha (2%, 30 tootenimetust), maiustused (4%, 50 tootenimetust) ning mesi ja meetooted (2%, 19 toote­nimetust).

Mahetootjate arv, kes toodavad mahepõllumajandussaadusi üleminekuaja läbinud maal, oli 2012. aasta lõpuks 1283 (2011.a 1186). Mahetoidu käitlejate arv kasvas 161-ni (2011.a 126 käitlejat).

 

Eesti jääb rikastest riikidest maha

Mahetoodete müügi osakaal kogu jaemüügis, protsentides Taani 7,8Šveits 6,0Rootsi 4,1Saksamaa  3,8Prantsusmaa 2,3Holland 2,0Soome 1,7Hispaania 1,0 Eesti 1,2Tšehhi   0,6

Maheporgand topeltkallis

Tava- ja mahetoodete keskmised hinna­erinevused 2013, protsentidesMaheporgand 219Mahejahud 178Maheleib  159Mahemaasikamoos 142Mahemunad 131Maherapsiõli 117Mahepiim 39Mahemesi 25Mahekohupiim 17Mahepuuvili (õun) 7