Parima palga maksjad jagavad edu

19. märts 2014, 00:00

Mitme valdkonna palgamaksjate edetabelite tipus olevad firmad jagavad ettevõtte edu töötajatega boonusesüsteemi kaudu.

Kui üks masina- ja metallitööstuse parema palga maksjaid, tööpinkide tootja Hekotek näitab häid majandustulemusi, siis jagab ettevõte seda töötajatega boonussüsteemi kaudu, ütles firma juht Heiki Einpaul.

Hekoteki juhi sõnul on esmatähtis mõista, et ette­võte saab palka maksta vaid siis, kui ta seda ise teenib. “Ja teenida on võimalik, kui kliendid meile seda vabatahtlikult maksavad. Kõik töötajad peavad sellest aru saama. Selles on ka nende tööpanus, et meie kliendid vabatahtlikult meile raha maksavad,” ütles Einpaul.

Hekotek on kasutanud sama boonussüsteemi juba seitse aastat, kui Rootsi firma Sorb Industri AB ettevõttes suurosaluse ostis. Einpauli sõnul ­aitas boonussüsteem mingil määral ka kriisi üle elada, kui töötasud automaatselt vähenesid. “Nüüd on see automaat õnneks töötanud nii, et palk on ka tõusnud,” lisas ta.

Einpauli sõnul peab tööandja tähele panema, kui töötajad arenevad. Kui töötajad suudavad ette­võttele rohkem tulemust toota, võib neid oodata tavapärase 4–5protsendise palga kasvu asemel ka 10, 20 või ka rohkem protsenti. “Töökeskkonda on tihti palju kasulikum investeerida kui banaalsesse palgatõusu. Kui töökeskkond ei motiveeri, siis palgaga ei ole võimalik seda motivatsiooni osta,” ütles Einpaul.

Tehnoloogiafirma Microsoft Estonia juhatuse liikme Rain Laane sõnul pole neil palka tõstetud, ent muudeti boonussüsteemi.

Microsoft Estonia on Eestis üks suurema keskmise palga maksjaid info ja side valdkonnas. “Olen sellest teadlik küll, ajakirjanikud on selle eest hoolitsenud,” ütles Laane. Ettevõtte palgad jäid tema sõnul eelmise aastaga samale tasemele, ent muudeti boonussüsteemi. “Nendel inimestel, kes lisasid väärtust, palk tõusis,” ütles Laane.

Selle aasta palgatõus oleneb Laane sõnul majandusolukorrast. “Kui inflatsioon suureneb, tehakse korrektiivid. Praegu on majandus maailmas suhteliselt stabiilses seisus,” hindas ta.

Laane sõnul on IT-valdkonnas kvalifitseeritud tööjõdu üsna raske leida. “Kui sa otsid häid inimesi, siis nad väärivad ka vastavat palka,” ütles ta.

Tervishoiusektori ühe parema palga maksja Kaarli hambapolikliiniku juhi Piret Uudekülli sõnul on neil palk seotud tulemusega ja sama süsteemiga kavatsetakse jätkata ka tänavu. “Kui tulemus on parem, siis automaatselt ka palk,” ütles ta.

Uudekülli teatel on arstide kui lepinguliste töötajate peamine motiveerija veel tööaja paindlikkus ning võimalus töötada osakoormusega.

Mingi porgand peab ju olema. Ehituses kõrgeimat keskmist palka maksva OÜ Kostamena üks omanik Jaanis Kuld nentis, et uute töötajate leidmiseks tuleb neile head palka pakkuda. Töötajaid on tema sõnul väga raske leida. “Eks mingisugune porgand peab ju olema, et inimesed tuleks ja üldse huvi tunneksid,” ütles ta. “Aastat 15 tagasi tehti suur viga, kõik on suured ärijuhid ja kinnisvarahaldajad, töötegijaid ei ole.”

Eelmisel aastal jäid firmas palgad Kulla sõnul enam-vähem samale tasemele, tänavu on kindlasti plaanis palka tõsta. Kui palju, sõltub ettevõtte tulemustest.

Keemiatööstuses on palgamaksjate edetabelis kõrgel kohal ravimitootja Kevelt. Ettevõtte juhatuse liige Raivo Unt selgitas keskmise palga tõusu sellega, et ettevõte võttis tööle kõrgepalgalisi spetsialiste.

Ka selleks aastaks on väike töötasu tõus planeeritud, see sõltub töötaja töökoormusest ja -tulemusest. “Palju oleneb ka projektidest. Kuna me teeme palju kliiniliste katsetega seotud projekte, siis on meil kõik seotud muu maailmaga – Ameerika, ­Euroopaga,” lisas ta.

Undi sõnul pole inimeste tööle võtmisel palgasurvet tunda. “Kuna meil on nii unikaalne firma, siis meile tulevad inimesed, kes on väga huvitatud siin töötamisest,” ütles ta. “See on neile pigem väljakutse.”

Ühtlane tase ajab palga kõrgeks. Danske Capitali tegevjuht Silja Saare sõnul dikteerib palgataseme valdkond. “Kuna investeeringute juhtimise valdkond on rahvusvaheliselt homogeenne, dikteerib see valdkonna palgataset juba aastaid nii Skandinaavias kui ka mujal,” nentis Saar. Palga­taseme määrab ka selles valdkonnas Eestis tegutsevate professionaalide piiratud hulk.

Danske Capitalil on väikesearvulise investeerimisprofessionaalide meeskond, mille tõttu pole Saare hinnangul nende keskmise palga võrdlus finantssektoriga laiemalt mõttekas. “Ilmselgelt leidub finantssektori sees suure vastutuse ning kompetentsusega valdkondades samaväärse, kui mitte kõrgema keskmise palga saajad,” märkis ta.

Danske Capitali tööjõukulud suurenesid 2013. aastal 7 protsenti, mis teeb töötasu keskmiseks suuruseks 4503 eurot kuus.

Toiduainetööstuse parim palgamaksja oli 2012. aastal 1757 euroga kuus Paulig Gruppi kuuluv ­Santa Maria. Firma juhataja Rainer Tammeti sõnul tegeles tunamullu 120 töötajast 66 otseselt tootmisega, 54 oli hõivatud müügi- ja turundustegevuse ning toetavate funktsioonidega.

“Kuna spetsialistide osakaal on meie töötajate koguarvust suhteliselt suur, siis on ka keskmine palk töötaja kohta kõrgem,” ütles Tammet. Tema sõnul arvestab ettevõte palgapoliitikas tarbijahinnaindeksit, Fontese tööjõuturu uuringut ja vastavate tööperede palgataset.

Tammeti sõnul on ettevõttel peale hea palga muudki pakkuda: Santa Maria soodustab spordiharrastust, toetab igapäevast toitlustust ning pakub õnnetusjuhtumi kindlustust.

  • Ukrainas toimuv tõmbab Eesti töötajate palgaootusi tagasi

Ukraina ja Venemaa konfliktist, aga ka majandusseisakust johtuv ebakindlus tõmbas tagasi palgaootusi, ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
“Emotsioonidel on väga suur roll. Möödunud aasta lõpus ja alanud aasta alguses oli palgamuutuste ootus nii ettevõtjate kui ka töötajate poolt. Viimaste uudiste taustal on see tagasi tõmmanud,” ütles Seeder Kuku raadio saates “Äripäev eetris”.

Kui palju mõjutavad majandussõda Venemaa ja lääneriikide vahel, Eesti majandusseisak ja uue valitsuse kallid lubadused lõhet palgaootuse ja –pakkumise vahel? Ühelt poolt majandus seisab. Küsimus on, kui palju seisab selle pärast, et meil pole töökäsi võtta – ettevõtted tahaks laieneda ja kasvada, aga kuni pole oskajaid tegijaid, keda palgata, siis ei saa ka kasvada.
Sõjaolukord teeb inimesi ettevaatlikumaks ja võib-olla ei julgeta nii palju teha, kui ilma selle olukorrata tehtaks.
Valitsuse lubadused on kallid ja murelikuks teeb, et see tuleb suuresti ettevõtjate arvel. Näiteks aktsiisitõusud ja karmistuvad meetmed (maksupettuste vältimiseks – toim). Lisaks töötajate puudusest tulenevale palgasurvele on meil surve ka hindadele.

Kas viimase paari nädala sündmused on palgaootusele-pakkumisele mõju avaldanud? Emotsioonidel on väga suur roll. Möödunud aasta lõpus ja alanud aasta alguses oli palgamuutuste ootus nii ettevõtjate kui ka töötajate poolt. Nüüd viimaste ­uudiste taustal on see tagasi tõmmanud. Kui paneme kaalule palga kasvu ja töö kaotuse, valitakse pigem töö.

Juhan Parts kirjutas eile Twitteris, et “ajutise valitsuse pull lõpeb palgakärpega, kiivrid pähe”. Kas nii läheb? Ei julgeks öelda, et lõpeb palkade kärpimisega. Eestis on palgad paindlikud. Suur osa ettevõtteid kasutab tulemustasuskeeme, mis on ühelt poolt kasumi jagamine, kuid teisalt ka riskide maandamine.

Miks palgaootused ja -võimalused nii suuresti lahknevad? Tasude erinevust ja ootusi ei saa ühte patta panna. Kui esma­tasandi kulud kasvavad, kasvab altpoolt surve palgale ja sealt tuleb madalapalgalise soov teenida sada eurot rohkem. Kõrgepalgaline tahab saada väärikat elukvaliteeti ja võrdleb enda tasu välismaiste palkadega.

  • Ossinovski: firmad peavad riiki ülal

Spacecomi juhatuse liikme Oleg Ossinovski sõnul on ette­võtte kohuseks pidada üleval riiki.
“Oleme alati maksnud Eesti keskmisest kõrgemat palka. Äri kohustuseks on pidada üleval riiki, kus ta töötab. Maksta kõrgeid palku ja dividende – see on aktsionäride poliitika ja see jääb kestma nii kaua, kui valitsus jätkab vastutundlikku poliitikat tööjõumaksude vähendamisel,” kommenteeris ta.
Ossinovski maksab seitse korda suuremat keskmist palka kui veonduse ja laonduse valdkonna teised ettevõtted.
Ossinovski nentis, et kahjuks toimub tööjõumaksude alandamine aeglaselt ning üle mõistuse kõrged tööjõumaksud pidurdavad majanduse kasvu ja langetavad palku, mis on tema hinnangul ilmne anakronism meie sajandis.
Spacecomi palgad kasvasid tema sõnul mullu oluliselt. Sel aastal avaldab aga palgatõusule suurt survet ettevõtte kasumi vähenemine, mis on seotud valuutade devalveerumisega riikides, kus on Spacecomi peamised partnerid – Venemaal ja Kasahstanis.
Töötajaid ei ole Ossinovski sõnul keeruline leida, kuna ettevõtte maine on Eestis kõrge.

 

Mis toimub

  • Palgafoorum 2014: Kuidas palgasurves kasumlikkust tõsta?

Aeg: 26.03 Tallinnas
Hind: 269 € + km. Ühest maksja­ettevõttest korraga kahe või enama osaleja registreerimisel soodustus –5%.
Korraldaja: Äripäev
Teemad: Kui tugevalt palk meid tegelikult motiveerib? Kuidas leida ja hoida kõrgepalgalisi inimesi rahvusvahelisel turul? Kuidas töötasustamine aitab teeninduskvaliteeti parandada? Millist rolli mängivad töö tasustamisel õigus ja õiglus? Kellele sobib 100% tulemuspalk? Head müügitulemused – müügiinimese, toote/teenuse või hinna küsimus? Arutlusringid.

Info ja registreerimine: seminar.aripaev.ee

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. March 2014, 20:12
Otsi:

Ava täpsem otsing