Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Putin allkirjastas Krimmi annekteerimise

Sirje Rank 18. märts 2014, 14:15

Täna tegi Venemaa president Vladimir Putin ettepaneku võtta referendumil Venemaaga liitumissoovi avaldanud Krimm ja Sevastoopol Venemaa osaks.

Ettepanekule järgnesid saalis, kus olid kohal ka Krimmi esindajaid, tormilised ovatsioonid.

Putin õigustas seda sammu Krimmi elanike referendumil väljendatud vaba tahte kuulda võtmisena, millel on ka tugev Venemaa avaliku arvamuse toetus.

"Kutsun teid üles kaaluma kahe uue piirkonna vastuvõtmist föderatsiooni: Krimmi vabariigi ja Sevastoopoli," ütles Putin ülemkoja saadikutele.

Sealsamas allkirjasid Putin ja Krimmi peaminister Sergei Aksjonov ka vastava lepingu teksti.

Putini sõnul ei taha Venemaa siiski, et teised regioonid järgiksid Krimmi eeskuju.

Putin esines väga enesekindlalt, tuues Venemaa sammude õigustuseks ÜRO Hartas määratletud rahvaste enesemääramise õigust, mida kasutas ka Ukraina Nõukogude Liidust lahku lüües, ning Kosovos loodud pretsedenti.

"Miks keelatakse seda nüüd Krimmile?" küsis Putin retooriliselt.

Kosovo näitas, et rahvusvaheline seadus ei keela ühepoolset sõltumatuse väljakuulutamist. Putin tsiteeris ka 2009. a koostatud USA memorandumit, mille järgi ei pruugi sõltumatuse väljakuulutamine vastuolus kodumaiste seadustega olla rahvusvahelise õiguse rikkumine.

Lääneriikide vastuväited, et Kosovo on erijuhtum, kuna seal oli tegemist etnilise puhastusega, kus paljud inimesed hukkusid, pareeris Putin väitega, et just Krimmi omakaitse ja Venemaa Krimmi baaside sõdurite kohaolek hoidis verevalamise ära.

Putini sõnul pole alust ka süüdistada Venemaad agressioonis, kuna ajaloost pole tema sõnul pretsedenti, kus sissetung toimunuks ühegi lasuta.

Putin kritiseeris oma kõnes teravalt Ukraina liidreid, kes pole suutnud iseseisvusaja vältel riigis stabiilsust ja korda tagada ning on võimu kasutanud vaid riigi lüpsmiseks.

Ukraina praegust valitsust Venemaa aga ei tunnista - Putin nimetas Maidanil toimunut neonatside ja antisemiitide pogrommiks ja võimuhaaramiseks, väites, et end valitsuseks nimetavad ametnikud ei kontrolli olukorda ja Venemaal ei ole riigis vastaspoolt, kellega läbirääkimisi pidada.

Krimmi mindi Putini sõnul kaitsma Krimmi elanike julgeolekut nende endi palve peale.

Putin rõhutas eraldi, et tal on küll voli Venemaa sõjalise jõu kasutamiseks Ukraina territooriumil, kuid et ta pole seda kasutanud. Ning et ka Venemaa vägede hulk Krimmi sõjaväebaasides ei ületanud rahvusvahelise seadustega sätestatud piire.

Putin kritiseeris lääneriike, mis võtavad enesele õiguse otsustada teiste riikide saatuse üle ja ähvardavad nüüd Venemaad Ukraina sündmuste eest sanktsioonidega. Venemaal on aga omad huvid, mida tuleb arvesse võtta ja respekteerida, toonitas Putin.

Selle eest tunnustas ta oma kõnes  Hiinat, mis on respekteerinud Venemaa otsuseid, ning manitses vabadust väärtustavat USAd seda sama vaba tahet lubama ka Krimmi elanikele. Sakslastele meenutas Putin aga seda, et mitte kõik tänased liitlased ei toetanud toona - erinevalt Venemaast - Saksamaa taasühendamist.

Samas ütles Putin, et ei soovi, et teised Ukraina regioonid järgiksid Krimmi eeskuju.

Krimm on eriline, strateegiline territoorium, mis peab kuuluma stabiilsele riigile. "Ja see saab täna olla vaid Venemaa," ütles Putin, pälvides taas marulise aplausi.

Vastasel juhul ei pruugi kaugel olla päev, kui Ukraina liitub NATOga ja NATO sõjalaevad Sevastoopolis ohustanuks Venemaa lõunaosa. "Ma ei ole vastu koostööle NATOga, kuid ma ei taha sõjalist liitu oma kodu lähedal," ütles Putin.

Putin tegi oma kõnes mitu pikka ekskurssi ajalukku, kus meenutas slaavi kultuuri lätteid ja suurt ühisosa. Miljonid venelased elavad ka edaspidi Ukrainas ja Venemaa kaitseb alati nende huve juriidilisi ja diplomaatilisi meetmeid kasutades, ütles Putin. Ka Vene riik on valmis kaitsma oma huve, mitte nii nagu Nõukogude Liidu lagunemisel, kus Krimmi minekut üleöö teise riigi koosseisu pea longus pealt vaadati.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. March 2014, 15:13
Otsi:

Ava täpsem otsing