Uue hoone ehitamise argipäev

Äripäev toob lugejateni lugude sarja uue tootmishoone ehitamisest. Küsimustele vastab Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük.

Kui suure osa päevast ettevõtte juhina kulutate ehitusega tegelemisele?Päris iga päev ma sellega ei tegele. Ütleme nii, et nädalas kokku umbes 20% oma tööajast. Võib-olla ka vähem. Üks kord nädalas on meil kolme- kuni neljatunnine ehituskoosolek.

Meie varasemast vestlusest jäi mulje, et peate ehitajat pidevalt kontrollima. Kas siin on tegemist inimliku faktoriga ehk igaüks tahab teha nii, nagu talle parim tundub, aga tuleb teha nii, nagu teil vaja on?Jah, ma arvan, et see ongi põhiline põhjus, mitte et keegi midagi valesti teeks. Lahkhelid on peamiselt projektist tingitud. Projektis nähakse asju ette ühte moodi, tegelikkus on teine. Kui oleks võimalik kõik SchetchUp'i (3D joonestamisprogramm - toim.) sisse panna, et näeksime kõiki seadmeid üks ühele nii nagu vaja, siis ehk oleks parem, aga täna on olukord selline, et kaabli või ventilatsioonitorude kihiti paigutamisest ei toimu.

Täna on nii, et kes ees see mees. Üks paigutab oma torud ära ja teine saab neid paigutada ainult sinna, kus veel torusid paigutatud ei ole. Ühesõnaga, nagu areneb projekt, areneme ka meie. Ei saa öelda, et projekteerija oleks otseselt midagi tegemata jätnud või et ehitaja oleks otseselt midagi tegemata jätnud, lihtsalt me oleme mõlemad asjadest ühte- või teistmoodi aru saanud.

Ega vist ei olegi võimlik teha sellist projekti, mida üldse ehitamise käigus muutma ei peaks? Ei ole võimalik. Aga mul väga hea meel hoopis selle üle, et kui me tootmisruumidele uksi valisime, saime just sellised, mis vastavad meie ootustele. Ühel korral valisime väga halvad uksed, mis ei pidanud meie tingimustes üldse vastu, lagunesid kiiresti ära ja ei sulgunud enam.

Meie uksed peavad olema sellised, mis kannatavad avamist ja sulgemist väga mitmed korrad päevas ehk on väga töökindlad. Ja mis veel olulisem, nad peavad olema puhastatavad.

Ustel ei tohi olla pragusid ega uurdeid, et midagi sinna koguneda ei saaks.

Millega olete ehitusprotsessis väga rahul ja mille suhtes rahulolematu? Kui algusesse tagasi pöörduda, siis esialgu planeerisime ehitada 64 ruutmeetrit - sellest sai aga 200. Kuni lõpuks tekkis vastav kubatuur ja enam rohkem ei saanud. Siis selgus ka, et vajame uue detailplaneerigu kehtestamist.

Ehituse käigus selgus, kui palju on meil külmavõimsust vaja, ning tuli välja, et meie alajaam ei pea sellisele koormusele vastu. Nüüd oleme sellises olukorras, et maja saab varsti valmis, aga alajaam saab valmis alles aprillis. Aga ma usun, et suudame uue maja ka varem käivitada, ilma Eesti Energia täiendava võimsuseta ja seda tänu sellele, et oleme palju energiat kokku hoidnud.

Saame seadmeid oma tahtest lähtuvalt tööle ja välja lülitada ehk mitte kõiki korraga. Peame olema suveks valmis, sest talv on meie jaoks palju soodsam aeg kui suvi. Talvel ei vaja me nii palju energiat ruumide jahutamiseks kui suvel. Tasub ka öelda, et me ei ole kunagi ehitanud nii paksude seintega maja. Meil on praegu päiksepoolses küljes kaks kahesajase läbimõõduga sändvitš-paneeli - elumajal ei ole katuse ja lae isolatsioon ka nii paks. Ehitaja ütles, et ta ei ole nii pakse seinu ka külmkambritesse paigutanud.

Aga me teeme seda kõike energiasäästu eesmärgil, et päike maja liialt soojaks ei kütaks. Suvel läks meil ikka tohutu hulk energiat, kuna maja seinad ei olnud vastavad ja lasid sooja sisse. Samas on iga uus ehitus asja parandanud ja enam ei ole probleeme ruumis temperatuuri hoidmisega, mis meil oli probleem kauges minevikus aastatel 1995 või 1996. Täna on meil käsil n-ö järgmine etapp ehk tahame pidada seda maja võimalikult väikese energiakuluga.

Kui uus alajaam tööle saab, kas seal on siis võimsust ka tulevikuehitusteks?Jah ja kui ikka veel on juurde vaja, siis saame sinna lisaampreid juurde osta.

Kui palju te tellijana enda kaitseks dokumente vormistate?Selle ehitusfirmaga, kellega koostööd teeme, ei ole neid liiga palju vormistada vaja. Meil on üks kord nädalas koosolek, kus vormistatakse selle jaoks vajalik dokumentatsioon. Inimesed on selleks, et asju arutada. Nemad (ehitusfirma - toim) on kokkulepetest kinni pidanud, meie oleme kokkulepetest kinni pidanud. Kui on vaja midagi arutada, siis istume maha, vaidleme läbi ja läheme edasi.

See ei ole küll selline koht, kus saaks öelda, et ehitaja püüab meid tüssata. Ei saa öelda, et ka varasemate ehitustega seda probleemi oleks olnud. Meie ei ole nende usaldust kuritarvitanud ja nemad ei ole meie usaldust kuritarvitanud.

Kuidas valisite ehitusjärelevalve teostaja ja millised on ootused talle?Ehitusjärelevalvega on nii, et meile on ehituse puhul kõige olulisem, et konstruktsioonid vastaksid nõuetele. Meie ehitamise aega sattus Riia Maxima juhtum, aga ma olen kindel, et meie tugevusarvutus vastab nõuetele. Ma usun, et meie ehitusjärelevalve on seda ka kontrollinud. Ta käib mitu korda nädalas siin ja vaatab kõik üle, enne kui betooni valatakse, enne kui seinamaterjali pannakse või midagi ära ühendatakse, ja annab nendeks töödeks oma nõusoleku.

Kas Maxima juhtum mõjus emotsionaalselt või pani teid ka midagi üle arvutama, üle kontrollima?Ei, pigem mõjutas emotsionaalselt. Meie ehitus on selles mõttes tehtud pigem varuga, ehk rääkides koormustest, siis siin ei ole ohtu, et midagi võiks juhtuda. 

Kuidas valiti n-ö tellija esindaja?Meie majas on umbes kolm inimest, kes on selle tehnoloogia paigutamise ja väljatöötamise juures olnud. Kindlasti peab ehituse juures olema peatehnoloog, ilma temata ei toimu siin midagi. Tema peab ehitust kooskõlastama veterinaar- ja toiduametiga. Loomulikult peavad kaasatud olema tootmisjuht, tehnikajuht, ostujuht, müügi- ja turundusdirektor, arendusjuht, kes seda projekti kõike haldab, ja mina. See on meeskonnatöö.

Seega ma saan aru, et ükski otsus siin ei ole Teie langetatud või kellegi teise langetatud, vaid need on meeskonna otsused?Alati muidugi ei kutsu suurt koosolekut kokku. Kui me räägime tehnoloogiast, siis kutsume tehnoloogi juurde, kui räägime ostu poole pealt, siis kutsume ostuosakonna, kui räägime müügi poolest, siis kutsume müügiosakonna juhi.

Tehnikajuht käib meil küll iga päev ehitusel ja tema vastutab, et torustikud saaks õigesti paigaldatud. Rääkides jääksoojusest, siis tema vastutab, et see saaks sinna õigesti suunatud.

Ma ütleks, et seekordne ehitus on meile kindlasti üks huvitavamaid ja peamiselt just sellepärast, et saame ära kasutada olemasolevast majast ja külmaseadmetest vabaneva energia. Suvel läheb energia tehnoloogilise vee kütteks. Kui praegu tuleb meil puurkaevust 8-10kraadine vesi ja me suudame selle temperatuuri tõsta 30 kraadi juurde, siis ma arvan, et energiasääst on tohutu. Kulub vähem elektrit ja kütet.

Nõo Lihatööstuse tehnikajuht Priit Raudsepp

Kuna kogu tootmisprotsess peab toimuma aasta läbi jaheruumides, siis suurima abiseadmete osakaalu moodustavad meie lihatööstuses külmaseadmed. Külmaseadmed ei tooda tegelikult külma, vaid transpordivad ruumidest välja liigse soojuse. Seni toimus soojuse väljumine ruumidest traditsionaalsel meetodil - katusel asuvate jahutite kaudu välisõhku. Jääksoojuse kogumise eelprojekti käivitasime juba 2011. aastal, kuid 2013. aasta lõpus alustatud uue juurdeehitusega tekkis lisavõimalus realiseerida uut liiki soojusenergiat ja see oli käivitav jõud ka jääksoojusprojekti alustamiseks. Jääksoojuse kogumine on väga tasuv ettevõtmine, tasuvusajaga 1-1,5 aastat. Tehniliselt on väga oluline, et soojust kogutaks n-ö targalt läbi soojusvahetite, mille järel salvestatakse soojus puhvermahutitesse sooja, 40-45 °C veena, kust see suunatakse edasi tarbijatesse. Samuti läbi soojusvahetite. Olles tänaseks juba edukalt jääksoojusjaama käivitanud, võin öelda, et hetkel kõigest 1/3 külmaseadmetest tekkiva jääksoojusega kütame me ära oma uue 1000 m2 suuruse kontori, väldime pinnaseküttega uute külmaladude aluse maa jäätumist ja toodame +8°C…+10°C külmast veest sooja tarbevett temperatuuriga +40 °C. Viimast muidugi soojendame katlamaja abiga +60 kraadini, kuid see on märkimisväärne energeetiline vahe, mis iganädalases kütuse kokkuhoius väljendub 1300-1500 l näol. Soojust jääb meil veel tublisti ülegi ja selle ärakasutamiseks on uusi ideid, mida lähitulevikus realiseerima asume. Kuna külmaseadmete välisosad töötavad nüüd vähem, tekib soojuse kogumisest ka elektrienergia kokkuhoid.

TAUSTHoone peaks valmima märtsisNõo Lihatööstus müüs eelmisel aastal 5300 tonni lihatooteid, mis on ligi 15% rohkem kui aasta varem, käive kasvas ligi 14%, 21,5 miljoni euroni.HOONE MAKSUMUS: veidi üle 2 miljoni euro.HOONE SUURUS: 2000 ruutmeetrit, see suurendab tootmispinda 25%.AJAJOON: Aastal 2010 alustati uue hoone planeerimisega.Juuli lõpus 2013 läks ehitus käima, augustis kinnitas Nõo valla volikogu detailplaneeringu, septembris pandi nurgakivi. Märtsis 2014 on valmimistähtaeg.HOONE OTSTARVE: poole uue hoone pinnast moodustavad tootmisruumid ja külmlaod, 1000ruutmeetrisele teisele korrusele ehitatakse töötajate riietumis-, pesemis- ja puhkeruumid.LOODAV TÖÖKOHTADE ARV: vähemalt 20 kohta oskustöölistele.PEATÖÖVÕTJA: OÜ Ehitustrust LE.