Venemaa annekteerib Krimmi

19. märts 2014, 00:00

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas eile kokkuleppe Krimmi ja Sevastopoli taasühendamiseks Venemaaga, laskmata end kõigutada lääneriikide hukkamõistust ja survest.

“Krimmi elanikud on oma tahet selgelt väljendanud: nad tahavad olla koos Venemaaga,” ütles Putin eile Venemaa parlamendi mõlema koja liikmetele peetud kõnes, kus ta nimetas Krimmi Venemaa lahutamatuks osaks.

Turud noppisid välja Putini kinnituse, et Venemaa eesmärk ei ole Ukraina tükeldamine. “Ärge uskuge neid, kes hirmutavad teid Venemaaga, kes karjuvad, et Krimmi järel tulevad teised regioonid,” ütles Putin. “Me ei taha Ukrainat lõhki ajada. Meil ei ole seda vaja.”

Rubla tugevnes keskpanga valuutakorvi suhtes 0,2%, 42,66883 rublale, ning börsiindeks Micex rallis 1,8%.

Piirdub Krimmiga või ei?  “Ta ütles sõnaselgelt, et Ukraina idaosa on keelatud territoorium,” kommenteeris agentuurile Bloomberg BCS Financial Groupi kauplemisosakonna juht Joseph Dayan. “Praegusel hetkel olid Putini sõnad parim stsenaarium.”

Brüsseli Euroopa rahvusvahelise poliitika ja majanduskeskuse direktor Fredrik Erixon on skeptilisem. “Putin on korduvalt rahvusvahelisi piire rikkunud, nii ei usuks ma eriti neid väiteid, et ta ei taha Ukrainast suuremat osa,” ütles Erixon Bloombergile. “Kremli ei huvita mitte üksi Ukraina idaosa, vaid ka Kiiev ja Lääne-Ukraina, mis kõik on osa emakesest Venemaast.”

Eile Poolas Eesti ja Poola presidendiga kohtunud USA asepresident Joe Biden nimetas Venemaa käitumist rahvusvahelise õiguse jämedaks rikkumiseks. “Venemaa käis välja rea argumente millegi ­õigustuseks, mis pole midagi muud kui territooriumi haaramine. Rahvusvaheline üldsus on need argumendid tagasi lükanud,” vahendas Bloomberg.

“Mis järgmiseks?” säutsus Twitteris Rootsi välisminister Carl Bildt. “Venemaa on muutunud ettearvamatuks suurvõimuks.”

Putin: lääs astus piirist üle. Putin süüdistas kriisi vallandumises eile hoopis lääneriike, kes Ukrainas selgelt üle piiri astusid, kui asusid toetama Krimmis võimu haaranud russofoobe, natsionaliste ja neonatse. Venemaa sekkus, kui Krimmi elanikud nende jõudude eest kaitset palusid.

Putin otsis õigustust ÜRO hartast, mis tagab rahvaste enesemääramise õiguse, mille alusel ka Ukraina omal ajal Nõukogude Liidust lahku lõi. Krimmi puhul tähendas see, et Nikita Hruštšovi küsitava otsusega Ukrainaga liidetud poolsaare elanikud olid korraga teises riigis. Alles läinud pühapäeval said elanikud väljendada oma tahet referendumil, mis Putini sõnul oli igati aus ja läbipaistev.

“Inimeste südametes ja mõtetes on Krimm alati olnud Venemaa lahutamatu osa,” ütles Putin, sukeldudes oma kõne jooksul korduvalt sügavale ajalukku, et rõhutada slaavi kultuuri ühiseid algeid.

Juriidilist õigustust ammutas Putin ka Kosovo pretsedendist, tsiteerides muu hulgas USA 2009. aasta memorandumit, mis kinnitas riigisiseseid seadusi rikkuva iseseisvumise seaduslikkust rahvusvahelise õiguse aspektist.

Putini sõnul ei päde lääneriikide väited, et Kosovot tuleb suurte inimohvrite tõttu käsitleda kui erijuhtumit. Putin leidis selles hoopis õigustuse Vene Krimmi sõjaväebaasi sõdurite ja Krimmi omakaitse kohalolule, millega tema sõnul suur verevalamine ära hoiti. Putini sõnul pole alust ka süüdistada Venemaad agressioonis, kuna ajaloost pole tema sõnul pretsedenti, kus sissetung toimunuks ühegi lasuta.

Putin andis selgelt mõista, et Venemaa jaoks on punane joon NATO. “Me ei taha, et Sevastopolis tervitaksid meid ­NATO mereväelased,” ütles Putin. Krimm on strateegiline territoorium, mis peab kuuluma stabiilsele riigile. “Ja see saab täna olla vaid Venemaa,” ütles Putin.

Putin kritiseeris nii Ukraina võime, kes pole suutnud riiki toimima saada, otsides võimust vaid omakasu, ning lääneriike, mis võtavad enesele ­õiguse otsustada teiste riikide saatuse üle. Venemaal on oma huvid, mida tuleb arvesse võtta ja austada, rõhutas Putin.

Lääneriikidel tuleb nüüd otsustada, mida ette võtta. Neljapäeval kohtuvad Brüsselis Euroopa Liidu valitsusjuhid, kes võivad Venemaa suhtes täiendavaid sanktsioone rakendada. Välisminister Urmas Paet ütles eile ajakirjanikele, et näiteks võib pikeneda nimekiri isikutest, kelle varad välismaal külmutatakse ja kellele kehtestatakse viisakeeld. Majandussanktsioone ei ole Paeti sõnul veel põhjalikumalt arutatud, kuid tõenäoliselt puudutaksid need esmajärjekorras relvamüügiembargo kehtestamist.

Prantsusmaa kõhkleb sõjalaeva müügi üle. Briti välisminister William Hague teatas eile, et Suur­britannia piirab sõjalist koostööd Venemaaga ega luba müüa relvi Ukrainas kasutamiseks. Prantsusmaa kõhkleb, mida teha Venemaa tellimusega kahele Mistral-tüüpi sõjalaevale, millest Prantsusmaal sõltub 1000 töökohta.

“Ühelt poolt ei kujuta me ette Venemaale relvastuse tarnimist, teisalt on reaalsus, töökohad,” säutsus Prantsusmaa välisminister Laurent Fabius eile oma Twitteri kontol.

Prantsusmaa president Francois Hollande aga tegi eile avalduse, kus mõistis hukka Vladimir Putini otsuse Krimm annekteerida. “Prantsusmaa ei tunnista ei 16. märtsil toimunud Krimmi referendumi tulemusi ega Krimmi eraldamist Ukrainast ja Venemaaga liitmist,” edastas presidendipalee. Hollande avaldas lootust, et ELi valitsusjuhid annavad kriisi “uuele etapile” neljapäeval algaval Ülemkogul jõulise ja koordineeritud vastuse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. March 2014, 19:52
Otsi:

Ava täpsem otsing