Puidutööstur tunneb end kindlalt

Kadri Põlendik 19. märts 2014, 19:23

Tööstusettevõtete seast on kindlustunne ainsana kasvanud vaid puidutöösturite seas, kes näevad oma tulevikku teistest helgemana, selgub Swedbanki korraldatud uuringust.

Swedbank uuris ligi 300 Eesti tööstusettevõtte hinnanguid käibe- ja tootmismahtude ning investeerimisplaanide osas. Uuringut tutvustanud Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt tõi kindlustunde osas esile just puidutööstust, kus kindlustunne kasvas võrreldes eelmise aastaga 4%. Üldiselt on ettevõtete kindlustunne võrreldes mullusega langenud. Kui kaks aastat tagasi uskus 87% ettevõtjaist, et kasvatavad käivet, siis mullu oli neid 79% ja tänavu vaid 67%.

„Kas see on negatiivne uudis või positiivne – vaadake, kuidas tahate, kas klaas on pooltäis või pooltühi. Loomulikult kindlustunne on kahanenud, mis on arusaadav, teisest küljest 2/3 plaanivad käivet kasvatada, mis on positiivne,“ kommenteeris Kitt. Ta tõi välja, et puidusektor on selgelt eristuv oma hoiaku poolest ja tema hinnangul on seda hea näha. Põhjus peitub Kiti sõnul selles, et tegemist on kodumaisele ressursile toetuva tööstusharuga.

„See on suuresti seotud sellega, et Euroopa ja maailma keskkonna- ning majanduspoliitikad otsivad keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku majanduse mudeleid. Teisi tõsiseltvõetavaid taastuvressursse kui puit näiteks ehitusmaterjalide tootmisel väga ei ole. See annab puidutööstusele kasvuvõimalused,“ selgitas Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liidu tegevdirektor Ott Otsmann. „Võrreldes fossiilsete ressurssidega, mis ei taastu kunagi, saab see ressurss inimpõlve jooksul paar korda valmis, see annab suuresti potentsiaali,“ lisas ta.

Eksporti loodetakse kasvatada. Kindlustunde kasvust tulenevalt olid puidutöösturid positiivselt meelestatud ka teistes valdkondades. Nii on viimase kahe aastaga kasvanud ootus käibekasvule, mullu lootsid puiduga tegelevad ettevõtted kasvatada käivet 6,8%, tänavu 6,1%. Üldine käibekasvu ootus kõigi küsitletute seas oli 5,2%, mis on ligi kaks korda väiksem kui kaks aastat tagasi.

Oluline käibe kasvataja on endiselt eksport. 40% küsitletud ettevõtteist loodab sel aastal ekspordi osakaalu kasvatada. Sarnane trend on ka puidutööstuses, kus välismüügi suurenemist ootab 44%, selle samaksjäämist veidi enam kui pooled.

Otsmann kinnitab, et puidutööstuses läheb ekspordil väga hästi. „Kui väliskaubanduse bilanssi vaadata, siis me oleme ainuke sektor, kus on positiivne väliskaubanduse bilanss. Meie väikeses Eesti tarbijaskonnas ei saagi loota suurt siseturu osakaalu kasvu, see on ikkagi seotud ekspordiga,“ ütles Otsmann. Ta tõi välja, et väliskaubanduse bilanss puidus oli mullu 1,17 miljardit, 2012. aastal ligi 1,08 miljardit. „Täpselt sama palju on teiste kaupade bilanss miinuses. Kogukaubad kokku olid 2013. aastal 1,4 miljardiga miinuses. Seega on meil oluline tasakaalustav roll,“ tõdes ta.

Kuni pool miljonit investeeringuid. Investeerimisplaanid on puidutöösturitel samuti optimistlikud. Neist 88% plaanib tänavu investeerida, veel kaks aastaid tagasi oli selliseid ettevõtteid puidusektoris 50%. Samas üldpilt ütleb, et kõigist tööstusettevõtetest on investeerimisplaanid 90%il, kellest enamik plaanib investeerida kuni 500 000 eurot.

Kiti sõnul ei ole investeerimismahud kiita, sest vaid 27% küsitlutest kavatseb üle poole miljoni euro investeerida, samas tõi ta näiteks, et korralik tootmisliin maksab ligikaudu 600 000 eurot.

Otsmann märkis, et puidutootjatel on investeerimistahe olemas, sest välistootjatega võistlemiseks on oluline lisandväärtus, mille kasvatamiseks on vaja investeerida. „Näiteks kui eelmisel aastal jäi kogu Eesti lisandväärtuse SKP kasv suhteliselt tagasihoidlikuks – 0,8%, siis puidusektoris kasvas see ikkagi märkimisväärselt – pea 10%. See on päris hea tulemus,“ tõdes ta.

Viimasena tõi Kitt välja tööjõupuuduse ja palgakasvu temaatika, mis on kohati omavahel vastuolus. Paljudes sektorites on puudu spetsialistidest, samas erilist palgakasvu oodata ei ole.

„Tööjõu piiratud kättesaadavus ja sellest tulenev palgasurve ei tule enam uudisena, mida väljendab ka seekordne küsitlus - tööjõupuudust tunnetab 45% ettevõtetest ning puudu on eelkõige spetsialistidest. Samas on näha, et palgakasv tööstuses aeglustub, jäädes ettevõtjate prognoosi kohaselt tänavu 4,6% tasemele,“ märgib Kitt.

 

Toormehinna kasv teeb murelikuks

Baltikumi turul on olulise hüppe teinud palgi hind, mis teeb murelikuks höövelmaterjali tootja Vesset OÜ tegevjuhi Toomas Perteli.

„Eelmise aasta lõpus, käesoleva aasta alguses oli optimismi oluliselt rohkem, aga tänaseks on Baltikumi puiduturg liikumas päris hullus suunas,“ vastas Pertel küsimusele, kas sarnaselt Swedbank uuringutulemustega on temalgi kindlustunne kasvanud. Pertel selgitas, et palgi puudus on tekitanud korraliku konkurentsi ja kergitab Balti riikides puidu hinda, mis on jõudmas võrdseks Soome-Rootsi tasemega.

„Täna suudame meie platsile tarnituna Rootsist ja Soomest osta saematerjali, mis on vaid 2-3% kallim kui Eesti ja Läti saeveskitest samadel tingimustel. Seega saavad Soome ja Rootsi järeltöötlejad materjali meist oluliselt soodsamalt kätte. Samuti liiguvad ka teiste sisendite hinnad üsna kiires tempos. See tähendab, et me oleme kaotamas oma hinnaeelist, kui me seda juba ei ole kaotanud. Sellest tuleneb ka ettevaatlikkus.“ rääkis ta.

Muutuse optimismis on tinginud ootus saematerjali hinna stabiliseerumisele, mis tegelikkuses ei realiseerunud, selle aasta esimeses kvartalis oli juba oluline hinnatõus ning teises kvartalis tõusevad hinnad taas. Tõusu mõjutas ka pehme talv, mis on takistanud metsast puidu väljavedu. „Olukord on päris suuresti sarnane 2007.-2008. aastaga, kui hinnad tõusid umbes samas tempos ja me kõik teame, kuidas see lõppes,“ oli Pertel murelik. Ta ei osanud öelda, kas on oht, et praegune olukord võib samamoodi lõppeda, kuid märgid selleks on olemas.

Ekspordi pärast Pertel muret ei tunne, sellega läheb väga hästi, kuid ainult koguseliselt. Ta märkis, et Vesseti müügiturud ei ole võimelised toormehinna tõusuga võrdeliselt kallimat valmistoodangu hinda aksepteerima. Perteli sõnul ei ole veel keegi maailmas valmis maksma Balti riikide puidutoodangu eest sama hinda, mida makstakse soomlastele või rootslastele.

Tekib küsimus, miks ei maksta võrdväärset hinda, kui Perteli sõnul on kvaliteet sama. „Ma küsin vastu, miks tehakse vahet Saksamaa ja Hiina autodel, kui täna neil kvaliteedis suurt vahet ei ole. See on ajalooliselt kujunenud seisukoht, mida on raske murda. Samamoodi arvame, et Jaapani elektroonika on parem kui Korea oma, kuigi neil ka enam vahet ei ole ja pigem on tehnoloogiline eelis juba Korea toodetel,“ ütles ta.


 

Ettevõtjate kommentaarid uuringust:

Mis takistab tööstusettevõtete arengut?

"Eesti turg on liiga väike. Välisturgude jaoks oleme jälle ise pisut liiga pisikesed - ei jätku inim-/rahalist ressurssi, et ekspordiga süstemaatiliselt ja pikaajaliselt tegeleda."

"Innovatsiooniks ja uute toodete väljatöötamiseks ei ole piisavalt tipptasemega spetsialiste."

"Investeeringud oleks väga kapitalimahukad ja enne kui nõudluse poolt kasvamas ei nähta, investeerimise riski ei võta."

"Varimajandus ja ebaõiglane konkurents: töötatakse ilma keskkonnatasusid ja riigimakse maksmata, saadakse EL toetusi, aga tegevus viiakse ettevõttest uude kehasse jne."

"Teedeehituse projektide edasilükkumine, riiklike investeeringute vähesus infrasse, eurorahade vaheaasta, ehitusturu üldine kiratsemine"

"EL nõuded toodetele; reguleeritud standard on kinnitamata ehk siis hetkel on veel turukaitsed, mis teevad ekspordi keerulisemaks"

Kuidas plaanitakse lisandväärtust kasvatada?

“Pühendada rohkem tähelepanu sisseostule: õiges mahus, õigel ajal, õigetelt tarnijatelt”

“Tootes kõrgema kvaliteediga tooteid turgudele, kus maksejõud on parem”

“Investeeringud uutesse paindlikku tootmist võimaldavatesse seadmetesse”

“Maksimaalselt müüa lõpptoodet, mitte müüa toorainet, mitte müüa pooltoodet”

“Mõelda välja nutikamaid ja odavamaid lahendusi (konstruktsioone, tehnoloogiat) toodete valmistamiseks”  

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. March 2014, 14:42
Otsi:

Ava täpsem otsing