Puidutöösturid on teistest lootusrikkamad

20. märts 2014, 00:00

Tööstusettevõtetest on ainsana kasvanud puidutöösturite kindlustunne, kes näevad oma tulevikku teistest helgemana, selgub Swedbanki korraldatud uuringust.

Eile uuringut tutvustanud Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt tõi kindlustunde poolest esile puidutööstuse, sest üldiselt on ettevõtete kindlustunne võrreldes mullusega kahanenud. Kui kaks aastat tagasi uskus 87% ettevõtjaist, et kasvatab käivet, siis mullu oli neid 79% ja tänavu vaid 67%.

“Kas see on negatiivne uudis või positiivne? Vaadake, kuidas tahate, kas klaas on pooltäis või pooltühi. Loomulikult kindlustunne on kahanenud, mis on arusaadav, teisest küljest 2/3 plaanib käivet kasvatada, mis on positiivne,” kommenteeris Kitt.

Kitt põhjendab optimismi kodumaise ressursiga. Kitt tõi välja, et puidusektor eristub selgelt oma hoiaku poolest ja tema hinnangul on seda hea näha. Põhjus peitub Kiti sõnul selles, et tegemist on kodumaisele ressursile toetuva tööstusharuga.

“See on suuresti seotud sellega, et Euroopa ja maailma keskkonna- ning majanduspoliitikad otsivad keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku majanduse mudeleid. Teisi tõsiseltvõetavaid taastuvressursse kui puit näiteks ehitusmaterjalide tootmisel väga ei ole,” selgitas Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liidu tegevdirektor Ott Otsmann. See annab puidutööstusele kasvuvõimaluse. “Võrreldes fossiilsete ressurssidega, mis ei taastu kunagi, saab see ressurss inimpõlve jooksul paar korda valmis, see suuresti annab potentsiaali,” lisas ta.

Puidutöösturid olid üldiselt positiivselt meelestatud. Nii on viimase kahe aastaga kasvanud käibe kasvu ootus, mullu lootsid puiduga tegelevad ettevõtted kasvatada käivet 6,8 protsenti, tänavu 6,1 protsenti. Üldine käibe kasvu ootus kõigi küsitletute seas oli 5,2 protsenti, mis on ligi kaks korda väiksem kui kaks aastat tagasi.

Oluline käibe kasvataja on endiselt eksport. 40% küsitletud ettevõtteist loodab sel aastal ekspordi osakaalu kasvatada. Sarnane trend on ka puidutööstuses, kus välismüügi suurenemist ootab 44%, selle samaks jäämist veidi enam kui pooled.

Otsmann kinnitab, et puidutööstuses läheb ekspordil väga hästi. “Kui väliskaubanduse bilanssi vaadata, siis me oleme ainuke sektor, kus see on positiivne. Meie väikse Eesti tarbijaskonnas ei saagi loota suurt siseturu osakaalu kasvu, see on ikkagi seotud ekspordiga,” ütles Otsmann.

Ta tõi välja, et väliskaubanduse bilanss puidus oli mullu 1,17 miljonit, 2012. aastal ligi 1,08 miljonit. “Täpselt sama palju on teiste kaupade bilanss miinuses. Kogukaubad kokku olid 2013. aastal 1,4 miljoniga miinuses. Seega on meil oluline tasakaalustav roll,” tõdes ta.

Investeerimisplaanid on puidutöösturitel samuti optimistlikud. Neist 88 protsenti plaanib tänavu investeerida, veel kaks aastat tagasi oli selliseid ettevõtteid puidusektoris 50 protsenti. Samas üldpilt ütleb, et kõigist tööstusettevõtetest on investeerimisplaanid 90 protsendil, kellest enamik plaanib investeerida kuni 500 000 eurot.

Ka investeerimisplaanidega vastuvoolu. Kiti sõnul ei ole investeerimismahud kiita, sest vaid 27% küsitlutest kavatseb üle poole miljoni euro investeerida, samas tõi ta näiteks, et korralik tootmisliin maksab ligikaudu 600 000 eurot.

Otsmann märkis, et puidutootjatel on investeerimistahe olemas, sest välistootjatega võistlemiseks on oluline lisandväärtus, mille kasvatamiseks on vaja investeerida. “Näiteks kui eelmisel aastal jäi kogu Eesti lisandväärtuse SKP kasv suhteliselt tagasihoidlikuks – 0,8% –, siis puidusektoris kasvas see ikkagi märkimisväärselt – pea 10%. See on päris hea tulemus,” tõdes ta.

Palgakasv tööstuses aeglustub. Viimasena tõi Kitt välja tööjõupuuduse ja palgakasvu temaatika, mis on kohati omavahel vastuolus. Paljudes sektorites on puudu spetsialistidest, samas erilist palgakasvu oodata ei ole.

“Tööjõu piiratud kättesaadavus ja sellest tulenev palgasurve ei tule enam uudisena, mida väljendab ka seekordne küsitlus – tööjõupuudust tunnetab 45% ettevõtetest ning puudu on eelkõige spetsialistidest. Samas on näha, et palgakasv tööstuses aeglustub, jäädes ettevõtjate prognoosi kohaselt tänavu 4,6% tasemele,” märgib Kitt.

  • Toorme hinna tõus teeb murelikuks

Balti turul on olulise hüppe teinud palgi hind, mis teeb murelikuks höövelmaterjali tootja Vesset OÜ tegevjuhi Toomas Perteli.

“Eelmise aasta lõpus, selle aasta alguses oli optimismi oluliselt rohkem, aga praeguseks on Balti puiduturg liikumas päris hullus suunas,” vastas Pertel küsimusele, kas sarnaselt Swed­banki uuringu tulemustega on temalgi kindlustunne kasvanud.

Pertel selgitas, et palgi puudus on tekitanud korraliku konkurentsi ja kergitab Balti riikides puidu hinda, mis on jõudmas Soome-Rootsi tasemele. “Suudame meie platsile tarnituna Rootsist ja Soomest osta saematerjali, mis on vaid 2–3% kallim kui ­Eesti ja Läti saeveskitest samadel tingimustel. Seega saavad sealsed (Soome ja Rootsi) järeltöötlejad materjali meist oluliselt soodsamalt kätte. Samuti liiguvad ka teiste sisendite hinnad üsna kiires tempos. See tähendab, et me oleme kaotamas oma hinna­eelist, kui me seda juba ei ole kaotanud. Sellest tuleneb ka ettevaatlikkus.” ütles ta.

Hinnad kerivad ülespoole. ­Oodati saematerjali hinna stabiliseerumist, kuid see ei realiseerunud. Selle aasta esimeses kvartalis oli juba oluline hinnatõus ning teises kvartalis tõusevad hinnad taas. Tõusu mõjutas ka pehme talv, mis on takistanud metsast puidu väljavedu.

“Olukord on päris suuresti sarnane 2007.–2008. aastaga, kui hinnad tõusid umbes samas tempos, ja me kõik teame, kuidas see lõppes,” oli Pertel murelik. Ta ei osanud öelda, kas praegune olukord võib samamoodi lõppeda, kuid märgid on olemas.

Ekspordi pärast Pertel muret ei tunne. Sellega läheb väga hästi, kuid ainult koguseliselt. “Meie  müügiturud ei ole võimelised toorme hinna tõusuga võrdeliselt kõrgemat valmistoodangu hinda aksepteerima.”

Tema sõnul ei ole veel keegi maailmas valmis maksma ­Balti riikide puidutoodangu eest sama hinda, mida makstakse soomlastele või rootslastele.

Tekib küsimus, miks ei maksta võrdväärset hinda, kui ­Perteli sõnul on kvaliteet sama. “See on ajalooliselt kujunenud seisukoht, mida on raske murda,” märkis ta.

 

Uuring

  • Swedbank küsitles  ligi 300 tööstusettevõtet

Küsiti hinnangut käibe- ja tootmismahu ning investeerimisplaanide kohta.
pooled küsitletutest olid käibega üle 8 miljoni ja pooled alla 8 miljoni euro.
Hõlmas nii rasketööstuse, ehitusmaterjalide tööstuse, toiduainetööstuse, puidutööstuse kui ka muu töötleva tööstuse ettevõtteid.

 

Tasub teada

  • Innovatsiooniks ei jagu tippspetsialiste

Ettevõtjate kommentaarid uuringust

Mis takistab arengut?
Eesti turg on liiga väike. Välisturgude jaoks oleme jälle ise pisut liiga pisikesed – ei jätku inim-/rahalist ressurssi, et ekspordiga süstemaatiliselt ja pikaajaliselt tegeleda.
Innovatsiooniks ja uute toodete väljatöötamiseks ei ole piisavalt tipptasemega spetsialiste.
Investeeringud oleks väga kapitalimahukad ja enne kui nõudluse poolt kasvamas ei nähta, investeerimise riski ei võta.
Varimajandus ja ebaõiglane konkurents: töötatakse ilma keskkonnatasusid ja riigimakse maksmata, saadakse ELi toetusi, aga tegevus viiakse ettevõttest uude kehasse jne.
Teedeehituse projektide edasilükkumine, liiga vähe riiklikke investeeringuid infrastruktuuri, eurotoetuste vaheaasta, ehitusturu üldine kiratsemine
ELi nõuded toodetele; reguleeritud standard on kinnitamata ehk siis hetkel on veel turukaitsed, mis teevad ekspordi keerulisemaks.

Kuidas plaanite lisand­väärtust kasvatada?
Pöörates rohkem tähelepanu sisseostule: õiges mahus, õigel ajal, õigetelt tarnijatelt.
Tootes kõrgema kvaliteediga tooteid turgudele.
Investeerides uutesse paindlikku tootmist võimaldavatesse seadmetesse.
Müües maksimaalselt lõpptoodet, mitte toorainet, mitte pooltoodet.
Mõeldes välja nutikamaid ja odavamaid lahendusi (konstruktsioone, tehnoloogiat) toodete valmistamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. March 2014, 20:28
Otsi:

Ava täpsem otsing