Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangaprobleemide lahendus sai paika
Pärast öö läbi väldanud kõnelustemaratoni jõudsid Euroopa Parlament ja liikmesriigid eile kokkuleppele, kuidas hakkab euroalal loodavas pangandusliidus välja nägema pangaprobleemide lahendamine.
“Suutsime miinimumi viia, et raskustes panga probleemide lahendamine muutuks poliitiliseks mänguks,” ütles parlamendi poolelt läbirääkimisi juhtinud Portugali saadik Elisa Ferreira eile pressikonverentsil.
Kriisilahendusmehhanism on pangandusliidu teine alustala, milleta novembrist käivituv ühtne pangandusjärelevalve oleks hambutu.
“Ülioluline samm pangandusliidu valmis saamiseks. Ülioluline kriisi ületamiseks,” säutsus Ülemkogu president Herman Van Rompuy Twitteris.
Kokkuleppe järgi moodustakse 55 miljardi eurone kriisilahendusfond nüüd varem visandatud 10 aasta jooksul 8 aastaga. Üleminekuperiood, mille jooksul fond riigipõhise jaotuse asemel ühiseks fondiks muutub, on lühem. Esimesest aastast on ühisosa 40%, sealt edasi kasvab ühisosa järk-järgult. Mõnevõrra lihtsustus parlamendi survel ka otsustamise protsess.
Kriisilahendusmehhanismi täpsemad detailid on alles paika panemata, sealhulgas meetod, kuidas välja arvestada pankadelt nõutud maksete suurus.
Euroopa Parlamendil on nüüd piisavalt aega, et mehhanism enne maikuu lõpus toimuvaid valimisi heaks kiita.
“Euroopa on asjale pihta saanud,” kirjutas Berenberg Banki ökonomist Christian Schulz eilses kliendikirjas. “Euroala tugevdab kaitset tulevaste kriiside vastu.”
Eestist lähevad ühtse järelevalve alla Swedbank, SEB ja DNB.
“Sellega on suurte päästepakettide epohh läbi. Kokkulepe kindlustab usaldusväärse ja efektiivse süsteemi,” ütles siseturuvolinik Michel Barnier.