Valitsuskoalitsioon lubab:

21. märts 2014, 00:00

Avaldame alljärgnevalt väljavõtteid eile allkirjastatud Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsiooni tegevuskavast, eeskätt maksupoliitika, ettevõtluse, energeetika, tööturu jms valdkondadega seotud lubadusi.

Maksupoliitika. Säilitame eelarves struktuurse tasakaalu, järgime laenupoliitika osas kehtivat eelarvestrateegiat, ülelaekumiste korral ei tee positiivseid lisaeelarveid. Tööjõumaksude vähendamiseks tõstame maksuvaba miinimumi 144 eurolt 154 eurole. Näeme 2015–2018 eelarvestrateegias ette pikemaajalise maksuvaba miinimumi tõusu graafiku. Toetame töötuskindlustuse määra vähendamist 0,6% võrra. Karmistame võitlust maksupettustega, et mitte anda ebaausatele majandustegevuses osalejatele konkurentsieeliseid. Selleks võtame vastu käibemaksuseaduse muudatused üle 1000euroste tehingute deklareerimise kohta ning loome töötamise registri. Tõstame täiendavalt tubaka- ja alkoholiaktsiisi. Karmistame võitlust salaturu vastu. Vähendame maksuerandeid, muu hulgas kärbime juriidilistele isikutele autode soetuse ja kasutuse maksusoodustusi. Asendame eriotstarbelise diislikütuse ja kergema kütteõli madalama aktsiisimäära täpsemalt sihitud toetustega. Erimärgistatud kütuse soodusaktsiis jääb kehtima põllumajanduse ja väikelaevadel kalapüügi puhul. Analüüsime võimalusi rakendada tõhusamaid meetmeid kasumi varjatud väljaviimise tõkestamiseks. Sätestame uued keskkonnatasud aastateks 2016–2020.

Ettevõtlus ja innovatsioon. Räägime ettevõtjatega läbi ja lepime kokku, kuidas muuta ettevõtja suhtlemist, aruandlust ja asjaajamist riigiga lihtsamaks. Lõpetame EASi pikaajalise juhtimiskriisi, viime läbi EASi senise tegevuse revisjoni. Korraldame ümber riigi poliitika ettevõtluse toetamisel, et minimeerida konkurentsimoonutusi, toetada ennekõike alustavat ja eksportivat ettevõtlust ning teadus- ja arendustegevust. Töötame välja riigiettevõtete omanikupoliitika, mille raames vaatame üle Eesti Energia ja teiste riigiettevõtete äriplaanid ja senise investeerimistegevuse ning riigiettevõtete juhtide palgapoliitika. Riigiettevõtete omanikupoliitika raames kaalume, milliste ettevõtete omamine on riigile pikas plaanis julgeolekuliselt või majanduslikult põhjendatud. Analüüsime regulatsioonide asjakohasust targa immigratsiooni seisukohast ehk kõrgelt haritud ja kõrgepalgalistele töökohtade loomiseks. Tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võtame kiirlaenufirmade tegevuse rangema kontrolli alla.

Transport. Lahendame tekitatud ummiku praamiliikluse korraldamisel, tagame saartega praamiühenduse pärast kehtiva lepingu lõppemist 2016 tarbijale ja riigile kõige kasulikumal moel. Otsustame aasta jooksul Eesti julgeolekule strateegiliselt olulise Rail Balticu trassivaliku kohalike elanike elu- ja looduskeskkonda hoidvaid soove võimalikult palju arvestades. Täpsustame Rail Balticu eeldatavaid kasutuskulusid. Sõltuvalt Euroopa Komisjoni otsusest Estonian Airile antud riigiabi osas, töötame välja lahendused lennuühenduste jätkamiseks.

Energeetika. Energiasõltumatuse suurendamiseks arendame taastuvenergeetikat ja toetame Euroopa Liidu (EL) sõltuvuse vähendamist Venemaa tarnitavast maagaasist. Toetame ELi tasemel ambitsioonikaid taastuvenergia eesmärke (sh kaalume üle-euroopalise taastuvenergia eesmärgi suurendamist 27%-lt 30%-le; toetame CO2 emissiooni vähendamist aastaks 2030 vähemalt 40% võrra), kuid pooldame liikmesriikidele vabade käte andmist nende eesmärkide saavutamise konkreetsete viiside osas. Pooldame elektri- ja soojatootmises järkjärgulist üleminekut taastuvenergeetikale, seades pikaajaliseks eesmärgiks täieliku ülemineku taastuvenergiale. Säilitame biogaasi aktsiisivabastuse. Eesti energiasõltumatuse suurendamiseks rajame Eesti-Soome vahelise gaasitoru – Balticconnectori. Peame vajalikuks veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamist Eestisse. Viime lõpuni gaasi põhivõrgu lahutamise gaasi tootmisest. Taastuvenergia toetuste maksmist puidupõletamisele Eesti Energia põlevkivikateldes ei taastata. Töötame välja seadusandlikud eeldused energiaühistute tegutsemiseks.

Tööturg. Valmistame ette ja viime sihtrühmi kaasates ellu tööhõivereformi, eesmärgiga aidata tööle erivajadustega inimesed, kes soovivad töötada. Käivitame tööturu osapooli kaasates tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi põhialuste kokkuleppimise protsessi. Toetame tööandjate ja töötajate kokkulepet tõsta miinimumpalk 390 eurole. Toetame aktiivseid tööturumeetmeid ja elukestvat õpet tööinimesele, nimetame töötukassa töökassaks. Loome tööturuteenuse, mis lubab töökassa ja tööandjate toel ennetada töötuks jäämist regulaarse täienduskoolituse abil. Rakendame noortegarantii põhimõtted – ELis kokku lepitud tööturupoliitika noortele. Analüüsime võimalusi tööandja pensioni edendamiseks ja pensionisüsteemi kestlikkuse suurendamiseks. Arutame läbi kollektiivlepingute seaduse eelnõu sisu, kaasates sellesse tööturu osapooled. Palgalõhe vähendamiseks tõhustame tööinspektsiooni kontrolli sõlmitud kollektiivlepingute üle.

Keskkond ja loodushoid. Jätkame säästliku põlevkivikasutuse arengukava 2016+ koostamist. Analüüsime arengukava koostamisel põlevkivi kaevandamismahu vähendamist 15 miljonile tonnile ja välistame mahu suurendamise üle 20 miljoni tonni aastas. Selleks, et maksumaksjad teeniksid riigile kuuluva maavara kasutamisest suurimat võimalikku tulu, põlevkivi hind kataks keskkonnakahjustused ja kaoks konkurentsile suletud süsteem, analüüsime riigi põlevkiviressursi (välja arvatud elektritootmise julgeolekuvaru) lahutamist Eesti Energiast ning Riigi Maavarade Majandamise Aktsiaseltsi (RMMA) loomist riigi põlevkivivaru haldamiseks.

Maaelu ja regionaalpoliitika. Kasutame ELi kehtiva rahastusperioodi (2014+) vahendeid selliselt, et elukvaliteet paraneks terves Eestis. Alustame maaelu arengukava uue perioodi tegevusteks ELi poolt eraldatud 725 miljoni euro jagamist maaelu toetusteks, tagades selleks vajaliku Eesti riigi kaasrahastuse. Seame sihiks lõpetada aastaks 2017 maa- ja omandireform. Jätkame teenuskeskuste programmi elluviimist.

Perepoliitika: lastetoetuste tõus. Tõstame esimese ja teise lapse toetused 45 eurole kuus ja kolmanda lapse toetuse 100 eurole kuus. Tõstame suhtelises vaesuses elavate perede vajaduspõhiseid lastetoetusi võrreldes teiste peredega kahekordseks – 45 eurole kuus. Tõstame toimetulekutoetuste määramisel lapse osa 0,8-lt 1,0-le. Käivitame programmi lasteaiakohtade puuduse kaotamiseks käimasoleva ELi eelarveperioodi jooksul. Sätestame jõulised riikliku sunni meetodid laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele.

Allikas: Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsiooni tegevuskava.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. March 2014, 19:50
Otsi:

Ava täpsem otsing