Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võlakirjaturg karistab Vene energiafirmasid
Investorid on asunud Vene riigi omanduses olevate energiafirmade võlakirju müüma, kuna kardavad Lääne sanktsioonide mõju, kirjutas Bloomberg.
Gazpromi 2022. aasta juuni dollari võlakirja tootlus kerkis eile 72 baaspunkti, 6,12 protsendini. Seda on kolm korda rohkem kui ülejäänud arenevate turgude naftafirmade võlakirjade keskmine tootluse tõus, selgus JP Morgani andmetest. Rosnefti 2022. aasta märtsi tähtajaga võlakirja tootlus kerkis 87 baaspunkti, 6,39 protsendini.
Moody’s Investors Service teatas eile, et karmimad Lääne sanktsioonid Venemaale on eraldanud Vene ettevõtted välismaistest krediiditurgudest. Reitinguagantuur kinnitas eile, et Gazprom ja Rosneft on sanktsioonidest kõige rohkem mõjutatavad, kuna kuuluvad Vene riigile.
"Gazprom on üks kõige tundlikumaid ettevõtteid Ukraina kriisile," ütles TKB BNP Paribas Investments Managementi varahaldur Konstantin Nemnov.
Sel aastal peab Rosneft maksma 20 miljardi dollari väärtuses võlgu, Gazprom umbes kümme miljardit, millest 85% on välisvaluutas.
"Rosneftil on kõrge välisfinantseerimise vajadus ja suur finantsvõimendus," ütles Barclaysi analüütik Stella Cridge.
Tõusma on hakanud ka erakätesse kuuluvate energiafirmade nagu Novatek ja Lukoil võlakirjade tootlused.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.