Kinnisvara. Kas ostuga kaasneb kaugkütteleping?

Kaugküttepiirkonnas uue hoone ehitamisel või olemasoleva hoone rekonstrueerimisel on üldjuhul kohustuslik liituda kaugküttevõrguga. Kinnisasja esmakordsel liitmisel kaugküttevõrguga tuleb kinnistu omanikul kanda võrguga liitumise tasu. Liitumisleping on omakorda aluseks soojuse müügi­lepingu sõlmimisele, mis annab õiguse soojust tarbida.

Kaugkütteseadus sätestab, et kaugküttevõrguga juba liidetud kinnisasja omandamisel lähevad varasema liitumislepingu järgsed õigused ja kohustused uuele omanikule üle ning uus omanik ei pea liitumistasu uuesti tasuma. Samuti on uuel omanikul juba sõlmitud liitumislepingu alusel õigus nõuda soojuse müügilepingu sõlmimist ja soojuse edastamist.

Seda põhimõtet täpsustas riigikohus oma hiljutises lahendis. Kinnisasja omandajale võib kohtu seisukoht tuua kaasa olulisi tagajärgi. Nimelt, kui varasem omanik ei tasunud soojusettevõtjale liitumistasu, ei lähe uuele omanikule üle liitumislepingust tulenevad õigused. Seega ei ole uuel omanikul alust nõuda soojuse müügilepingu sõlmimist ega õigust soojust tarbida. Ehkki sellisel juhul ei lähe üle ka lepingujärgsed kohustused, muu hulgas kohustus tasuda liitumistasu, saab riigikohtu hinnangul uus omanik nõuda soojuse müügilepingu sõlmimist vaid juhul, kui ta maksab ära liitumistasu.

Seega peab uus omanik liitumistasu sellegipoolest ise kandma. Lisaks sellele võib soojusettevõtja kinnistu varasema omanikuga sõlmitud liitumislepingu võlgnevuse tõttu üles öelda, mis tähendab, et kinnis­asja uuele omanikule võidakse seada kaugküttevõrguga liitumisel juba uued tingimused, näiteks ka kõrgem liitumistasu.

Nii tuleks kinnisasja ostjal eelnevalt kontrollida, kas hoone on kaugküttevõrguga ühendatud ning kas liitumistasu on nõuetekohaselt makstud.