Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Obama survestab Putinit Timtšenko kaudu
USA kehtestas sanktsioonid Eestiga seotud Vene miljardärile Gennadi Timtšenkole ning väitis, et president Vladimir Putinil on ärimehe energiamüügi firmas Gunvor Group Ltd otsesed finantshuvid.
Ehkki firma teatas, et Timtšenko on juba kogu oma osaluse partnerile Torbjörn Törnqvistile ära müünud, võivad USA sammud vähendada naftatootjate, naftakauplejate ja pankade soovi firmaga äri ajada, seades löögi alla miljardite dollarite väärtuses lepinguid, vahendas agentuur Bloomberg.
Timtšenko oli üks neist 20 isikust, kelle USA neljapäeval sanktsioneeritavate isikute nimekirja lisas. USA ei luba neid isikuid riiki, külmutab USAs nende varad ja keelab äritegemise USA firmadega.
“Timtšenko tegevus energiasektoris on otseselt seotud Putiniga,” teatas neljapäeval USA rahandusministeerium. “Putin on investeerinud Gunvorisse ja võib omada juurdepääsu Gunvori rahadele.”
Gunvor eitas neid väiteid, teatades, et Putinil pole Gunvoris kunagi osalust olnud.
“Igasugune teistmoodi arusaam on täiesti ekslik ja pöörane,” teatas firma.
Kommenteerides Timtšenko osaluse müüki Törnqvistile teatas firma, et tehing toimus eelmisel kolmapäeval eeldavate sanktsioonide kartuses, et tagada firma tegevuse tõrgeteta jätkumine. Tehingu tingimusi ei avalikustatud. Enne müüki kuulus Timtšenkole firmas 44%, mis tagab kontrolli 50% hääleõiguslike aktsiate üle.
Firmale sanktsioonid ei kehti. Firma ise sanktsioonide alla ei läinud, kuna Timtšenko osalus oli alla 50%, teatas USA rahandusministeerium.
Gunvor on maailma üks suurimaid toormega kauplejaid, aastal 2012 oli firma tulu 93 miljardit dollarit ja puhaskasum 301,1 miljonit dollarit. Töötajaid on firmal üle 1600 ja lepingud toorme hankimiseks enam kui 35 riigiga. Firmat juhitakse Genfist.
Timtšenko ja Törnqvist lõid Gunvori 2000. aastal, et vahendada Venemaa toornafta tarneid. Omavahel tuttavaks said nad eestlaste kaudu, kirjutas Äripäev 2011. aastal. Törnqvist tuli Eestisse 1990ndate keskpaigas Endel Sifi kutsel üles töötama N-Terminali naftakauplemise haru. Siin tekkisid tal sidemed Timtšenkoga, kellega koos 2000ndate algul jõuliselt siseneti Venemaa naftaekspordi ärisse.
Hodorkovski kukkumine andis tuult tiibadesse. Gunvori tõsisem areng algas aastal 2003, kui Jukose suuromanik Mihhail Hodorkovski arreteeriti ja tema firma järk-järgult hävitati. Gunvor sai enda kätte enamiku Jukose naftavoogudest.
Gunvori logistikat korraldab Eestis tegutsev AS Tarcona, mis on siin tuntud ka kui kõrge palga maksja – enam kui 4000 eurot kuus. Eesti kaudu liigutab Gunvor mitmesuguseid naftaprodukte. Timtšenko ise väitis 2008. aastal Wall Street Journalile, et 60% Eestit läbivast naftatransiidist on tema kontrolli all.
Gunvor: Timtšenko ei müünud osalust sanktsioonide pärast
Vahetult USA sanktsioonide eel oma osaluse maailma suuruselt neljandas energiafirmas Gunvor selle rootslasest juhile Torbjörn Törnqvistil müünud Vene miljardär Gennadi Timtšenko ei teinud seda Ühendriikide poolt tema suhtes kehtestatavate piirangute tõttu, teatas ettevõte.
Törnqvist Äripäeva küsimustele vastamiseks aega ei leidnud, kuid ettevõtte avalike suhete juhi Seth Thomas Pietrase kinnitusel puudub sanktsioonidel müügitehinguga vähimgi seos.
Intervjuu Seth Pietrasega.
Gennadi Timtšenko müüs Gunvori osakud üks päev enne USA sanktsioone. Miks te selle tehingu tegite ja kelle initsiatiivil? Ametlikult hakati ostuprotsessi planeerima nädal tagasi. Tehing toimus 19. märtsil. USA rahandusministeeriumi teadaanne ja selle ajastus tabas meid täieliku üllatusena.
Kuidas mõjutavad sanktsioonid Gunvori ärisid? Siiani mõõdame neid mõjusid. Samas on meie partnerid ja isegi konkurendid olnud suureks toeks. Nüüd on aeg enesekindlus taastada ja oleme valmis tegema mida iganes tarvis.
Kuidas kommenteerite kuulujuttu, et Gunvori üks varjatud osanikke on Vladimir Putin? See on absurd. Venemaa president Putinil ei ole ja pole kunagi olnud ettevõttega mingisugust omandisuhet. Ta ei saa Gunvori tegevusest mingit kasu.
Kuidas on 2013.–2014. aasta ettevõtte jaoks läinud? Gunvor on suutnud edukalt liikuda Venemaast eemale ja saanud tõeliselt globaalseks tegijaks. See protsess algas 4–5 aasta eest. Kuigi oleme endiselt üldsuse jaoks tuntud “Vene kauplejana”, tuleb kogumahust vähem kui 20% Venemaalt. Hangime toornaftat ja naftatooteid rohkem kui 35 riigist.
Kuidas Timtšenko Eestis äri käivitas
Maailma suuremate naftakauplejate hulka kuuluva Gunvori tekkeloos mängib olulist osa Eesti.
Äripäev kirjutas 2011. aastal, kuidas Gunvori rootslasest juht Torbjörn Törnqvist tuli 90ndate keskel Tallinna N-Terminali naftakauplemise haru juhtima ja just siin kohtus ta ka oma praeguse äripartneri Gennadi Timšenkoga.
Törnqvist saabus siia N-Terminali ühe omaniku Endel Sifi kutsel. “Genfis me kohtusime. Ta töötas seal Petrotrade’i tegevjuhina. Seal saime sõpradeks,” meenutab Siff. Törnqvisti tööks Eestis sai N-Terminali naftakauplemisega tegeleva ettevõtte juhtimine. “Ettevõtte nimi oli N-Terminal Oil. 50% kuulus N-Terminal Grupile ja 50% füüsilistest isikutest aktsionäridele. Nende seas olid Torbjörn, mina, Aadu Luukas ja sinna rääkis ennast sisse ka Anatoli Kanajev,” rääkis Siff. Firma töötas neli aastat, selle tegevus lõpetati siinsete maksumuudatuste tõttu.
Törnqvist aga Eestist ei lahkunud, vaid jätkas Vene toornafta liigutamist maailmaturule. Ta lõi ettevõtte nimega Tarcona, mille ülesandeks sai naftakaupade logistika juhtimine. Tema peamiseks partneriks sai Timtšenko.
“Meie kaudu ta Timtšenkoga kohtus,” sõnas Siff.
Kes on kes
Gennadi Timtšenko
Endine N. Liidu väliskaubandusministeeriumi ametnik, kes hakkas tegelema naftakaubandusega.Kohtus Vladimir Putiniga 1990ndatel.Soome kodanik 1999. aastast, Venemaa kodanik taas alates 2012. aastastvaranduse suurus Bloombergi hinnangul 8,4 miljardit dollarit.Osalus Gunvoris enne müüki 44%. Osalused gaasitootjas OAO Novatek ja kemikaalide tootjas OAO Sibur.