Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Teerahaga eelarvet lappima

24. märts 2014, 00:00

Üks uue valitsuskoalitsiooni lubaduste katteallikaid on kütuseaktsiis. Raha sellist ümberjagamist aga ei toeta teedeehitajad ega maanteeamet.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et kütuseaktsiisi suunamine teedeehitusse tuleb üle vaadata. Praegu kulub 75% kogutud kütuseaktsiisist teede ehituseks ja korrashoiuks.

Ligi: rohkem paindlikkust. “Kohalike teede osa ei tohi kannatada, aga paindlikkus peab suurenema ja planeerime projektide, mitte selle järgi, et peame igal aastal 75% ära kulutama,” ütles ta. “Selles on võimalik raha säästa.”

Ligi ei nõustunud Äripäevale antud teemat pikemalt kommenteerima.

Mida minister nimetab paindlikkuse otsimiseks, tõlgendavad teedeehitajad ja maanteeamet eelarveaukude lappimisena. “Rahandusminister Jürgen Ligi on ju otsese ütlemisega mees, miks ta küll ei ütle välja, et tahetakse vähendada teedesse minevat raha? Või äärmisel juhul asendada riigiraha eurorahaga,” ütles maanteeameti peadirektor Aivo Adamson. “Pole mõtet keerutada. Otse loomulikult maanteeameti juhina ei toeta ma seda plaani ning riigiraha vähendamine tähendab säilitustööde mahtude vähendamist ja seda maakondades.”

Mölder: kus on analüüs? TREV-2 Grupi juhi Erki Möldri hinnangul lähtub uus valitsuskoalitsioon raha ümberjagamisel ennekõike vajadusest leida raha muude lubaduste täitmiseks. “Tunnetan kahjuks samuti, et kõigepealt lubatakse ja alles siis mõeldakse. Pikaajalist plaani ja strateegiate analüüsi üritatakse kohandada pildi järgi, kuidas see poliitiliselt sobivana tundub. Samas ei kujundata sageli oma arvamust tegelikkuse järgi. Mina isiklikult sellist lähenemist ei toeta,” ütles ta.

Möldri sõnul peaks teehoiu ja -ehituse puhul aluseks võtma, kuidas muutub Eesti teede olukord ajas – kas me suudame teid taastada või investeerida taastamisse sama palju, kui teed iga aastaga amortiseeruvad. Selle alusel tuleks hinnata, kas seaduses sätestatud 75% piirmäär on õige või vale.

“Just selged kalkulatsioonid peavad olema otsuste aluseks. On vastuvõetamatu, et valitsusvahetuse ja uue koalitsiooni tulekuga tehakse nii kardinaalseid muudatusi ilma laiapõhjalise diskussioonita. Muidugi on poliitiliste valikute tegemine täiesti loomulik, kuid ka need peavad olema tehtud kaalutletult,” lisas ta.

Teed juba liiga vanad. Lemminkäinen Eesti ASi juhi Sven Pertensi sõnul on riigi investeering kütuseaktsiisist teehoidu alati jäänud alla ettenähtud piiri, isegi koos eurorahaga. Tema sõnul on otseselt kütuseaktsiisist teehoidu finantseeritud jooksvalt umbes 50% aktsiisi laekumise ulatuses. Kui siduda teehoiu finantseerimine lahti praegu kehtivast 75% kütuseaktsiisi reeglist, tähendaks see teehoiu­investeeringute märkimisväärset vähendamist ja teede sõidetavuse halvenemist. “Juba praegu on valdav osa Eesti teekatetest ületanud arvestusliku eluea piiri,” märkis Pertens. Ta kinnitas, et vahel kulub projektidele vähem ja vahel enam, kuid ei mäleta ühtegi aastat, mil teehoidu oleks läinud 75% või rohkem kütuseaktsiisist.

Pertens: miks peab leppima auklike teedega? Pertensi sõnul ei tasu ka unustada, et kütuseaktsiisist laekuvat raha kasutatakse mitte ainult teede ehituseks ja remondiks, vaid ka teede hoolduseks ja maanteeameti ülalpidamiseks.

Lemminkäineni juhi sõnul on Eesti põhi­maanteed praegu rahuldavas seisus, ka tugiteede sõidetavus on enam-vähem talutav. Kohalike maanteede olukorraga, samuti kohalike omavalitsuste teede olukorraga ei saa kuidagi rahul olla. Pertensi hinnangul on selle olukorra põhjustanud teehoiu aastakümneid kestnud alarahastamine ja euroraha käsitlemine teehoiueelarve osana.

“Millist põhimõtet soovime järgida: kas majandada jätkusuutlikult ja investeerida Eesti infrastruktuuri püsimisse või elada päev korraga, kulutades raha ennekõike jooksvateks vajadusteks?” küsis Pertens. “Mootorikütuste tarbijate ehk autoga liiklejate seisukohalt tekib küsimus, miks peaksid nemad kütuseaktsiisi tasumise kaudu lappima eelarveauke ja teekasutajana leppima auklike teedega.”

  • Ligi idee võib kõigutada ehitushindu

Kui hakata tugevalt kõigutama kütuseaktsiisist teedeehitusse mineva raha osakaalu, siis võib TREV-2 Grupi juhi Erki Möldri teatel see kindlasti mõjutada ka ehituse hinda. Tema sõnul võivad ehitushinnad muutuda, kuna ettevõtted ei suuda tagada efektiivsust. “Kui (taastus-)remontide mahud hakkavad sellest tulenevalt olema väga hüplikud, siis ei mõju see kindlasti hästi ka teede olukorrale. Seepärast suhtun isiklikult sellesse väga skeptiliselt ja loodan ­Eesti teede seisundit silmas pidades, et seda teed ei minda,” viitas ta rahandusminister ­Jürgen Ligi ideele.

TREV-2 juhi teatel on senine seaduse nõue suunata tee-ehitusse 75% kütuseaktsiisist märk, mis on aidanud ettevõttel prognoosida oma tegevusi. Kuigi seaduses on 75% nõue, on Möldri sõnul teedeehituse ettevõtete enda kalkulatsioonide järgi tegelik osakaal väiksemgi, jäädes pigem 60–70% vahele.

Seda enam võivad Möldri hinnangul ehitusettevõtted just pikaajalise strateegia täitmisel raskustesse sattuda, kui valitsus muudab liiga tihti meelt pikaajalisi investeeringuid nõudva sektori rahastamise põhimõtetes.

 

 

Ettepanek

  • Kuus ideed teedevõrgu rahastamiseks

1. Otsida lubadustele katet mujalt ja jätta 75% nii, nagu ta on.
2. Vaadata ümber valitsuse otsus suuremate objektide kohta ja lükata neist mõni edasi.
3. Kehtestada automaks, et katta sellega vajaminev summa.
4. Suunata euroraha hoopis Tallinna–Tartu raudteeliinile, et suurendada rongide kiirust.
5. Kasutada mõõdukalt laenuraha infra­struktuuri investeeringute tegemiseks.
6. vähendaDa teedevõrgu kilometraaži – teid üles võtma Soome eeskujul näiteks Lõuna-Eestis. Seda juhul, kui teehoiuraha väheneb tugevalt.

Allikas: maanteeameti peadirektor Aivo Adamson

 

 

 

Kommentaar

  • Avalikustage nn salajane Exceli-tabel

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister
Uue valitsusliidu poliitika, et Eesti teede hooldus ja areng on ülerahastatud, on ebaadekvaatne. Tegelik situatsioon on vastupidine. Olemasolev teedevõrk vajaks tegelikult rahastamise suurendamist. See puudutab nii kohalikke teid kui ka suuremaid arendusi.
Põhjus on ilmselge, rahaliselt katteta lubadused soovitakse Excelis “balanssi” ajada. Soovitan koalitsioonil see nn salajane “Excel” avalikustada ja ajakirjanikud võiks seda asjaosalistelt nõuda. Usun, et sealt leiab veel suurtes kogustes negatiivseid üllatusi.
75% kütuseaktsiisilt on vägagi loogiline teede pikaajalist rahastamist tagav süsteem. Inimesed ostavad kütust just nimelt selleks, et autoga teedel sõita, seega on selline rahastamismudel loogilises seoses avalike hüve kasutamisega ja põhimõttega, et tarbija maksab.
Järelikult kui tahetakse 75% printsiipi muuta, peaks olema asemele pakutav pikaajalist teede korrashoidu ja arendamist tagav rahastamise süsteem. Mingit uut paremat süsteemi asemele aga ei pakuta. Selline lühiajaline populism toob kaasa kogu Eesti teede muutumise Tallinna tänavate sarnasteks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. March 2014, 17:59
Otsi:

Ava täpsem otsing