Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigist lahkumise õigus Krimmis ei kehtinud
Rahvusvaheline õigus ei sisalda sellist riigist lahkulöömist, nagu on Venemaa mõjul juhtunud Krimmis, ütles Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent Rene Värk.
Värk rääkis
ETV saates Terevisioon, et enne ÜRO harta kehtestamist 1945. aastal väideti, et oma kodanike kaitsmine välismaal on kodanike kaitsmise erivorm. Tollal oli loogika see, et kui rünnatakse eemal viibivat kodanikku, siis on kaudselt rünnatud ka tema riiki. See andis põhjuse oma au kaitseks teise riiki tungida, vahendas
ERRi uudisteportaal.
Tema sõnul aga täna see argument, et tegemist on enesekaitse erilise vormiga, päris hästi ei lähe ning sellesse suhtutakse väga kriitiliselt. Tavaliselt on kodanike kaitseks välismaale mindud peamiselt selleks, et viia läbi evakuatsioonioperatsioone ja kodanikud kriisipiirkonnast ära tuua, lisas Värk.
Ekspert selgitas, et rahvusvaheline õigus ei sisalda sellist üldist lahkulöömise õigust.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.