Riigiabi otsust oodates müüb Estonian Air usaldust

Alates 2009. aastast on riik lennufirmasse paigutanud 57,2 miljonit eurot kapitalimaksetena ning garanteeritud laene 40,7 miljonit eurot, millest teadaolevalt on 24,9 miljonit välja makstud. Euroopa Komisjoni (EK) konkurentsi peadirektoraat on alustanud uurimist, kas neid maksed saaks käsitleda kui riigiabi. Kui see on nii, tuleb Estonian Airil need summad riigile tagastada, mis tähendaks tema eksistentsi lõppu. Arvan aga, et komisjoni otsus ei tule enne sügist, pigem kevadel, seda enam, et hiljuti avaldati uus riigiabi reeglistik.

Ametnike meelevallas. Kui süüvime EK regulatsiooni konkurentsi ja riigiabi kohta ning vaatame sarnaseid otsuseid näiteks Air Malta ja Maleva kohta, võime leida üldsõnalisi juriidilisi väiteid. Korduvalt on räägitud riigiabi andmise võimatusest, kui rikutakse vaba turu tingimusi; mainitud on ka, et raskustes olevale firmale võib päästmise abi anda ainult üks kord kümne aasta jooksul jne. Kokkuvõtvalt tähendab see, et Brüsselist tulevad otsused on küllaltki suurel määral ametnike meelevallas.

Kahjuks pole Eesti riigil praegu sellist esindajat Euroopa lennundusstruktuurides, kes suudaks arendada koridoridiplomaatiat. Tundub, et meie nii Tallinnas kui ka Brüsselis asuvate ametnike jõud ja tarmukus ei ole piisav asjaga tegelemiseks. Seetõttu on ainuke võimalus värvata advokaate, kes meie ja meie raha eest räägivad Euroopa ametnikega arusaadavat juriidilist keelt ning toovad meile loodetavalt rõõmu­sõnumeid.

Kaaluda uut firmat. Kui aga Brüsseli otsused on Estonian Airi jaoks negatiivsed, võiks kaaluda täiesti uue, 5–6 lennukiga tegutseva ning umbes kümnesse Euroopas meie jaoks tähtsamasse sihtpunkti lendava lennufirma loomist, millele tulenevalt kehtivatest regulatsioonidest saaks omapoolse sissemaksu teha ka Eesti riik. Arvestades turu väiksust ja järjest tihenevat konkurentsi, peab Euroopa ääremaal asetsev väike riik ilmselt mingil moel ikkagi oma lennufirmat toetama. See ei pruugi tähenda ilmtingimata omanikuks olemist, sest nagu näitab ajalugu, võivad riigi kui omaniku esindajad oma väljaütlemiste ja tegudega olla firmale kohati kahjulikudki.

Eeskätt tuleb aga silmas pidada, et lennufirmad on müünud ja müüvad edaspidigi usaldust. Usaldus tähendab nii lennuohutusreeglite täitmist kui ka kliendi lootust, et firma finantsolukord lubab tal lende teha ka tulevikus, mistõttu on pankrotiohuga ähvardamine, eriti omaniku esindaja poolt, äärmiselt vastutustundetu.