Soome arutab jälle maksumuutusi

Et aga käärid tulude ja kulude vahel on jätkuvalt suured, tuleb Soome valitsusel ilmselt veelgi makse tõsta, ehkki osa analüütikute sõnul majandus seda enam välja ei kannata. Koos täiendavate avaliku sektori kulude kärbetega  pidurdab maksutõus Soome juba niigi nõrka majanduskasvu, millele lisab survet Ukraina kriis ja Venemaa majanduse probleemid.

Täna peaks Soome valitsus teada andma, kust lähemal neljal aastal kokkuhoiukohti nähakse ning kas ja millised maksud tõusevad.

Võlg jõudnud rekordini. Soome rahandusministeeriumi hinnangul vajab Soome võlakoorma kasvu peatamiseks täiendavaid meetmeid 3 miljardi euro suuruses summas. Küsimus on selles, kui palju jätab Jyrki Kataineni valitsus järgmise valitsuse teha – praegusele valitsusele, mis on kärbete ja maksutõusude osas otsuseid teinud 5 miljardi ­euro ulatuses, on 2015. aasta eelarve viimane enne järgmisi parlamendivalimisi. Ilmselt ei saa see valitsus võla kasvu pidama – tänavu ületab see suhtena SKPsse esmakordselt euroalal lubatud 60% piiri.

Konsultatsioonifirma Ernst&Young konsultandi Tomi Viitala sõnul on Kataineni valitsus teinud defitsiidi vähendamiseks igal aastal maksu­muudatusi rohkem kui varasemad valitsused kogu mandaatperioodi jooksul. See on muutnud Soome maksukliima väga heitlikuks, sest koalitsioonis on kuus parteid ja maksutulude suurendamine eeldab keerulisi kompromisse.

Tulevik teadmata. “Väga raske on prognoosida, mis juhtub järgmisel aastal,” ütles Viitala märtsi algul Tallinnas toimunud maksuseminaril.

Üsna tõenäoline on siiski, et maksukoormus Soomes jätkab kõrgelt tasemelt tõusu – praegu on see üle 45% SKPst, võrreldes 33%ga Eestis. Selle aasta eelarves on Soome riigi laenuvajadus 6,7 mld eurot.

Viimased suuremad arutelud täiendava tulu saamiseks on Soomes käinud käibemaksu ümber – kas kaotada madalama määraga erandid, mis tähendaks näiteks toidu ja ravimite kallinemist. Kohalike kriitikute sõnul võidaksid sellest hoopis Tallinki laevad ja Eesti apteegid. Soome teenuste sektor – restoranid, juuksurid – aga kannataksid, ehkki maksu määr võiks praeguselt 24%-lt alaneda.

Viimasel viiel aastal kolm korda languses olnud majanduse ergutamiseks on Soome valitsus panustanud ettevõtte tulumaksu langetamisele. Maksu määra on kärbitud 26 protsendilt 20%-le, mis on jõus selle aasta algusest. Kaotatud tulu korvamiseks on laiendatud maksubaasi, piiratud intresside ja keelatud firmadele esindus- ehk vastuvõtu­kulude mahaarvamine ning karmistatud dividendide maksustamist.

Loogika on selles, et aktsionärid on vähem varmad teise riiki kolima kui ettevõtted, märkis Viitala dividendide krõbedama maksustamise kohta.

Samas on viimastel nädalatel Soome meedias furoori tekitanud spekulatsioonid, et Nordea nõukogu esimees Björn Wahlroos plaanib Soomest ära Rootsi kolida, kuna seal on mitu varadega seotud maksu Soomega võrreldes soodsamad.

Kehvad ajad majanduses on rangemaks muutnud ka Soome maksuameti, mis pingutab rohkem, et seadusega ette nähtud tulud kätte saada. Ettevõtjatele tähendab see lisandunud aruandekohustust, bürokraatiat. Muu hulgas tunnevad seda Soomes tegutsevad ehitusfirmad, kellele hakkavad suvest kehtima täiendavad nõuded.

Kärped ja kokkuhoid tasakaalu. Tulusid ja kulusid tasakaalu ajada püüdes on Soome valitsus üritanud järgida valemit 50–50, ehk võrdselt maksukärpeid ja kulude kokkuhoidu. Kauppalehti kirjutas, et see eeldaks tuleval aastal 500–750 miljonit eurot täiendava maksutulu vajadust, mis paneb valitsuse raskete valikute ette. Alkoholimakse enam ilmselt tõsta ei saa, see elavdaks taas viinarallit Eestisse, käibemaksu tõus, millest ilmselt siiski pääsu pole, lööks enim madalamapalgaliste pihta. Kaalutakse kinnisvaramaksude laiemat rakendamist, samuti riigifirmade müüki.

OP Pohjola Groupi ökonomist Reijo Heiskanen ütles Bloombergile, et valitsus peaks hoiduma ­uutest maksutõusudest. “Ma tahaks meeleldi näha, et kate tuleb avaliku sektori kulude kärpimisest,” ütles ta. “Seni oleme makse rohkem tõstnud.”

Ukraina kriis võib põhjustada veelgi tõsisema struktuurse muutuse, mis nõuab Soome majanduselt veel suuremat kohanemist, ütles eile Soome keskpanga juht Erkki Liikanen.

 

Soome probleemid

Majanduskasv toppab. IMF prognoosib tänavu Soomele 0,3% SKP kasvu.liiga kõrged palgad ja kulude tase, mis õõnestavad konkurentsivõimet.Kiiresti vananev elanikkond, avaliku sektori võlg on ületamas 60% SKPst,paberi- ja tehnoloogiatööstuse langus.Tugev euro, nõrk Rootsi kroon, nõrk rubla.Ukraina kriisi ­negatiivne mõju Venemaa majandusele, mis vähendab nõudlust Soome ekspordi järele (10% Soome ekspordist).