Soome pakub ohte ja võimalusi samal ajal

25. märts 2014, 00:00

Mullu majanduslanguses olnud Soomel läheb jätkuvalt halvasti. Tööstustoodang kukub teist aastat, Krimmi kriis, sellele järgnenud sanktsioonid ja nõrgenenud rubla löövad Venemaale eksportimise potentsiaali. Soome meedia võrdleb olukorda 1990. aastate alguse masuga.

Ühelt poolt tähendab see raskusi Soome turule suunatud Eesti ettevõtetele, sest kliendid ei pruugi loodetud mahus tooteid või teenuseid osta. Teisalt sunnib raske aeg soomlasi senisest enam raha lugema ning siin tuleb esile Eesti firmade eelis, kui saame pakkuda madalamat hinda.

Liviko juht Janek Kalvi leidis hiljuti, et Eesti ettevõtjaile annab Soome kehv seis tunda väikese inertsiga, vahetumalt võib-olla vaid neile, kes on Soomes kohal või on seal tootmis­tegevusse investeerinud. Tema sõnul pole ­Liviko müügis toimunud tõsist jõnksu allapoole, samas ei saa arvata, et üldine madalseis majanduses Soome tarbijaturul märkamata jääb. “Kuna Eesti ja Soome majandus on omavahel hästi tihedalt seotud, annab see langus varem või hiljem tunda kõikidele Soome turul tegutsevatele ettevõtetele,” märkis Kalvi.

Tööstustoodang väheneb. Prognoosi järgi kasvab Soome majandus tänavu 0,2% ja järgmisel aastal 1,3%. Võrdluseks – mullu kahanes Soome SKP 1,5%. Tänavu jaanuaris kukkus põhjanaabrite tööstustoodang aastaga 7,5%. Toodang vähenes pea kõigis põhitööstusharudes. Viimase 12 kuu jooksul pole olnud ühtegi kuud, kui Soome tööstustoodang oleks kasvanud. Eksport kukkus aasta esimesel kuul lausa 9%. Euroala majanduse paranemine pole eksporti nii palju suurendanud kui prognoositi. Tugev euro nõrgendab ühtlasi väljaspool euroala Soome ettevõtete konkurentsivõimet.

Eesti ettevõtjad aga näevad selles ohtu tootmismahtudele, kuid ka võimalust allhankeks. Metallkonstruktsioonide valmistaja ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg tõdes kahe nädala eest, et neil on õnnestunud eksporti Soome kasvatada. “Kui Soomes toimub tagasiminek, siis hakkavadki nad olukorrast väljumiseks alternatiivseid võimalusi otsima. See annab Eesti ettevõtetele võimaluse kaasa rääkida, kui soomlased hakkavad näiteks allhanget Eestist otsima,” sõnas ta. Seega peavad kasvu- või laienemisplaanidega Eesti ettevõtjad Soome arengutel silma peal hoidma, et õigel ajal teenuseid-tooteid pakkuma hakata.

Venemaa mõju. Kindlasti ei olda Soomes õnnelikud Venemaa tegevuse pärast Krimmis ja seda ka põhjusel, et paljudel nende firmadel on Venemaal raha n-ö kinni. Kauppalehti analüüsis eelmisel nädalal firmasid, mis Vene-vastastest sanktsioonidest ja Putini võimalikust vastulöögist enim kannataksid. Nimekirjas on teiste seas Fortum, Kesko, YIT, Valio, Atria, Stockmann, SRV, mis kõik tegutsevad ka Eestis. Üldiselt loodavad soomlased, et Ukraina kriis laheneb ilma kaubandusboikottide ja majandussanktsioonideta, sest Venemaa turule on raske kiiresti asendust leida. Samas on just soomlaste kardetavad sanktsioonid need, mis Venemaad mõjutada suudaksid.

Positiivne on see, et Eesti olulisima ekspordipartneri Rootsi majandus kasvab tänavu 2,5% ning tuleval aastal 3,3%, edestades siis tempolt kõiki teisi Põhjala riike, selgus Euroopa Komisjoni hiljutisest prognoosist. Rootsi majandus on kindlamal kasvukursil ja majandusaktsiivsus elavnemas. Rootsi osatähtsus Eesti koguekspordis oli mullu 16,79%, Soomel 16,13%. Seega tasub Soome kõrval või asemel võtta suund hoopis Rootsi poole.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. March 2014, 19:25
Otsi:

Ava täpsem otsing