Sotsiaalne suhtlus näitab vähikäiku

25. märts 2014, 00:00

Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek). Viimastel aastatel on aga hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet.

Sotsiaalsed suhted parandavad elukvaliteeti mitmel viisil. Rohkemate sotsiaalsete kontaktidega inimesed on oma eluga reeglina rohkem rahul, sest hulk inimese jaoks meeldivaid tegevusi on seotud suhtlemisega. Teiseks on sotsiaalsetest kontaktidest inimesele reaalset kasu, sest nende abil on võimalik näiteks lihtsamini tööd leida.

Parem elukvaliteet. Samuti on leitud, et laialdaste ja toetavate sotsiaalvõrgustikega inimestel on üldjuhul parem tervis ning nad elavad ja töötavad tavaliselt kauem kui need, kellel selliseid võrgustikke ei ole. Kuigi otsest seost on raske välja tuua, võib suure tõenäosusega väita, et parem on nende inimeste elukvaliteet, kes on oma seltskondliku eluga rohkem rahul.

Euroopa sotsiaaluuringust selgus, et sotsiaalne suhtlus (kohustustevaba suhtlemine sõprade, sugulaste ja töökaaslastega) on Euroopas kõige aktiivsem Portugalis, Norras ja Hollandis, kõige madalamad on näitajad Eestis, Poolas ja Ungaris. Kui enamiku riikide puhul on sotsiaalse suhtlemise sagedus aastatega vähenenud, siis eriti ilmekalt tuleb see esile just Eesti puhul. Kui 2006. aastal suhtles meil oma sõprade, sugulaste ja kolleegidega iga päev või mitu korda nädalas ligi 40 protsenti vastanutest, siis 2010. aastal vaid 27 protsenti.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. March 2014, 19:55
Otsi:

Ava täpsem otsing