Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis takistab eksporti?

    Ligikaudu 70% tööstusettevõtete käibest moodustab välismüük, mis tõenäoliselt kasvab veelgi, selgus Swedbanki tööstusettevõtete uuringust.

    „Ekspordi osakaal käibest püsib stabiilne,“ ütles Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt. Ta märkis, et tõenäoliselt on ekspordisõltuvus suurem, kui uuringust nähtus. Mullu oli töösturitel ekspordi osakaal 68%, tänavu prognoositakse keskmiselt 1%list kasvu. Selline tendents on kõigis sektorites, nii suur- kui ka väikeettevõtete seas.
    Küsimusele, kas ekspordi osakaal käibest jääb 2014. aastal samaks, kasvab või kahaneb, vastas üle poole ettevõtjaist, et see number jääb samaks. 40% plaanib ekspordi osakaalu suurenemist. Kõige lootusrikkam on toidusektor, kus 51% ettevõtteist ootab ekspordi osakaalu kasvu. Madalaim ootus on muus töötlevas tööstuses, kus käibekasvu ootab vaid 30%.
    Kitt pidas vajalikuks rõhutada, et küsitlus lõppes vahetult enne taliolümpiamänge, mistõttu ei kajastu selles Ukraina sündmuste mõju.
    Eksportööride peamiseks väljakutseks on välisnõudlus, selle pärast tunneb muret veidi üle poole ettevõtjatest. 
    30% nimetas eksporti takistavaks teguriks turule sisenemise barjääre. Kitt tõi välja, et barjäärid jagunevad kaheks: majanduslikud ja juriidilised.
    „Majanduslikud on sellised, et ma saaks Saksamaale müüa küll, seal ollakse huvitatud, kuid ma saan teha 100 ühikut toodet, aga sakslase tellimuse miinimum on 200 ühikut toodet – mul on majanduslik skaalaefekt, ma ei ole nii suur, et müüa,“ selgitas Kitt. Juriidilise põhjusena tõi ta välja, et välisturule müües võib tekkida mingisugune nüanss, miks toodet ei taheta. Näiteks on selliseid probleeme esinenud Venemaale müües.
    Väikseim takistus on finantseerimine, vaid 6% pidas seda piiravaks teguriks.
    Sektorite kaupa erinevad üldpildist puidutööstus, kus on suurim takistus tooraine, ja muu töötlev tööstus, kus on probleeme tööjõuga.
    Ettevõtjate arvamusi ekspordi väljakutsete kohta:
    * Esimeste tehinguteni jõudmine on väga ressursimahukas (aeg, raha, nõuded toodetele jms)* Elektri hind pole konkurentsivõimeline teiste riikidega võrreldes* Keeruline ja kallis kaupade transport/logistika* Loodame koduturu kasvule* Oma riskijulgus* Tarneahelas ülespoole liikumisel risk: konkureerime tänaste klientidega* Mida soovitakse, ei saa toota* Uute tootegruppide käivitamine võtab aega
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.