III samba kuldaeg sai läbi

"Turu tervikstatistika kõneleb laiema elanikkonna seas levinud leigest suhtumisest säästmisesse ja pikema perspektiiviga investeerimisse," kommenteeris olukorda Nordea Pensions Estonia juht Angelika Tagel.

Tageli sõnul on Eestil veel pikk tee käia, et jõuda Põhjamaadele iseloomuliku finantskäitumiseni, mille juurde kuulub teadlik ning pikema tulevikuvaatega isiklike finantside planeerimine.

Riigi eesmärk. Riigi ellu viidud kogumispensioni süsteemi kohaselt on elustandardi hoidmiseks vanaduses tarvis toetuda kõigile kolmele pensionisambale, sest riiklik pension ja teine sammas annavad parimal juhul kokku vaid umbes 40% inimese pensionieelsest kuusissetulekust. See pole aga äraelamiseks rahuldav tase.

Kuigi riik on teinud III samba investeeringutele mitu soodustust, pole see lahendus inimeste jaoks piisavalt atraktiivseks muutunud. Kui kriisi aastatel oli liitujate arvu langus põhjendatud, siis pole ka majandusliku olukorra paranedes numbrid tõusma hakanud.

Osakuomanikke jääb vähemaks. III samba pensionifondide osakuomanike arv on viimase nelja aasta jooksul vähenenud igal aastal mõne tuhande võrra. 13 registreeritud III samba pensionifondi kogumaht kasvas aastaga vaid ligi 3%. Ka kindlustusseltside kaudu investeerimine kiratseb.

Seda, et inimeste huvi on alates finantskriisi algusest täiendava kogumispensioni võimaluste vastu vähenenud, kinnitab enamik III samba pensionifonde haldavate ettevõtete esindajaid. Kuigi mõni fond on osakuomanike arvu suutnud suurendada, jääb üldine statistika siiski pessimistlikuks.

Kõrge laenukoormus ja säästmisharjumuse puudumine. Leiget suhtumist pensionipõlveks finantsvarade kogumise vastu põhjendatakse eraisikute kõrge laenukoormuse ja üldise säästmisharjumuste puudumisega.

"Eesti inimeste väikesed säästud ei ole pelgalt vaid III samba temaatika. Meie elanike finantssäästude tase on madalam, võrreldes näiteks paljude teiste Euroopa Liiduga liitunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega," lausus Swedbank Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.

Ka ERGO Funds ASi juhatuse liige Alo Alunurm kinnitas, et kuigi ettevõtte pensioni investorite arv on aastaga veidi kasvanud, näitab investorite arv koguturul ikkagi jätkuvat langustrendi. "Juhul, kui seadusandja mängureegleid ei muuda, siis tõenäoliselt jääbki see osa turust kiratsema," arvas Alunurm.

Võimalik soodustav käik seadusandja poolt võiks tema sõnul olla näiteks totaalne tulumaksuvabastus III samba investeeringutele, mis tähendab olemasolevate maksusoodustuste piirangute täielikku kaotamist III samba sissemaksetele.

Lootus hoiakute muutumisele. Kehvadest statistilistest näitajatest hoolimata loodavad fondijuhid, et eestlased teevad oma säästmisharjumustes pöörde ning hakkavad vanaduspõlveks raha kõrvale panema. Muid tõhusaid alternatiive hetkel näha ei ole. 

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst oli kindel, et huvi pensionikogumise vastu tõuseb tulevikus ühes inimeste arusaamisega, et riigipension ei ole jätkusuutlik ja täiendavat pensioniraha kuskilt loota ei tasu. "III samba fondidele ja ka elukindlustustoodetele on pensionisüsteemis pandud väga suured ootused ja lootused, mis tähendab, et III samba olulisus kogu pensionisüsteemis peab kindlasti tõusma," märkis Holst lisades, et vastasel juhul tuleb inimeste pensionisuuruse ootuseid korrigeerida.

Sama lootis ka Tagel, kes üheks täiendavaks lahenduseks peab tööandjapensioni paremat rakendamist III samba raames. Tulevikus peab igaüks ise rohkem säästma ja väga oluline on tööandjate laiaulatuslik toetus pensioni kogumisele, märkis ta.

III sammas tasub end siis kõige paremini ära, kui hakata juba noores eas sinna koguma. Need, kes 45aastaselt selle enda jaoks avastavad, võivad olla hiljaks jäänud ega pruugi teenida pensionile olulist lisa. Samas tulumaksutagastus võib olla ahvatlev, aga kui jagada see 21% näiteks 25 aasta peale, võib saada aimu, palju see tootluselisa tegelikult on.

Nagu fondide puhul ikka, ei ole investoril seal investeeringute osas otsustusõigust ja tuleb nõustuda fondijuhi nägemusega. Need, kes pole fondi tootluse või strateegiatega rahul, võiksid alternatiiviks õppida ise investeerimine selgeks ning osta aktsiaid omal käel. 

Valida saab 13 registreeritud pensionifondi vahel.Pensionifondi kogudes on riskitase kõrgem ning tulevane intress ei ole teada.Fondide abil kogudes on võimalik pikaajaliselt rohkem teenida, ent garantiid tulususele ei anta.Samas võib raha koguda üheaegselt ka mitme erineva kindlustustoote või fondi abil.

Garanteeritud intressiga pensionikindlustus on klassikaline kogumiskindlustus.Kliendi ja kindlustusseltsi vahel sõlmitakse leping, kus fikseeritakse lubatud tootlus.Inimene sõlmib kindlustusseltsiga lepingu ning hakkab tegema sissemakseid vastavalt oma võimalustele.Investeerimisriski kandmise annab ta üle kindlustusandjale, kes garanteerib kliendil teatud minimaalse reservide tootluse.Heade investeerimistulemuste korral võib selts maksta kliendile ka lisaintressi.Kogumisperioodi lõpuks koguneb summa, mis makstakse kliendile välja vastavalt lepingus fikseeritud valikule.

Praktikas toimub vara kogunemine kindlustusseltsis nii:

Inimene maksab kindlustusmaksed.Kindlustusselts arvestab sellest maha oma kulud ning arvestab ülejäänud raha kindlustusreservi.Kindlustusandja investeerib seaduse piires kindlustusreservi varad.Nende investeeringute väärtuse kasv on üheks osaks kliendi kasust.Teise osa kliendi kasust moodustab lisaintress, mida kindlustusandja maksab saadud kasumi arvelt. Lisaintress kantakse reeglina ka kindlustusreservile.Pensioni ehk väljamaksete kogusumma on vastava lepingu alusel moodustunud kindlustusreservi suurus lepingu lõppedes.

Pensionikindlustust pakub 4 kindlustusseltsi

ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal: Eluaegne pensionikindlustus ja Tähtajaline pensionikindlustus koos elukindlustusega  Swedbank Elukindlustus: Pensionikindlustus garanteeritud intressigaCompensa Elukindlustus: Pensionikindlustus koos elukindlustusegaSEB Elu- ja Pensionikindlustus: Pensionikindlustus ja Kindlustuskonto pensioniks

Investeerimisriskiga elukindlustus on väga suure investeeringute hajutamise võimalusega finantstoode.Investeerimisriskiga elukindlustus lubab inimesel ise juhtida oma pensioni- või elukindlustusvarasid, määrates ise, kui suur osa kindlustusmaksest seltsi poolt teatud investeerimisfondi investeeritakse.

Investeerimisriskiga pensionikindlustus võimaldab:

Mõjutada ise oma investeeringute käekäiku ja tootlust.Koostada investeerimisportfell erinevatest rahvusvahelistest investeerimisfondidest (iseseisvalt või spetsialistide abiga).Muuta vajadusel oma investeerimisportfelli struktuuri.Investeerimisriskiga pensionikindlustus sobib inimesele, kes soovib koguda pensioniraha ning valida ise investeeringu riskiastet, ühtlasi peab ta hästi tundma investeerimise põhitõdesid.Sissemakseid saab teha regulaarsete summadena või ühekordselt.Vajadusel saab lepingule lisaks valida ka elukindlustuse.Lepingusse makstud summad seotakse investeerimisfondidega.Tulususgarantiid ei ole, kuid fondide abil pikaajaliselt kogudes võib teenida rohkem kui garanteeritud intressiga pensionikindlustuse abil.Toote tulusus sõltub valitud investeerimisfondide edukusest, mis omakorda tuleneb väärtpaberiturgude liikumisest.Pensioni ehk väljamaksete kogusumma on fondiosakute summa kokku lepingu lõppedes.

Investeerimisriskiga pensionikindlustust pakuvad:

Swedbank Elukindlustus: Pensionikindlustus fondidesse Mandatum Life Insurance Baltic SE: Investeerimiskindlustus Compensa Elukindlustus: Fondileping AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus: Kasvuportfell pensioniks

Pensionäride arv Eestis suureneb. Tulevikus piisava pensioni eest vastutab iga inimene ise. Väljakujunenud elustandardi hoidmiseks peab uuringute kohaselt inimese pension olema ca 65-70% sissetulekust. Hinnanguliselt annavad riiklik pension ja kohustuslik kogumispension kokku umbes poole inimese pensionieelsest kuusissetulekust.III sambasse investeerimist toetab riik maksusoodustusega. Investeerides kuni 15% kalendriaasta tulumaksuga maksustatavast tulust III sambasse, saab klient riigilt sissemaksete eest 21% tulumaksu tagasi.Sissemaksete suuruse määrab inimene ise, makse suurust on võimalik muuta.Annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% Sinu brutosissetulekut (alates 1. jaanuarist 2012 kehtib absoluutne lagi sissemaksetele: 6000 eurot).Fondi vahetamise võimalus.Maksepuhkuse võimalus (ka lepingu katkestamise võimalus).Kogutud summa saad kasutusele võtta juba 55. eluaastast alates.Igakuised või kvartaalsed väljamaksed on maksuvabad.

Osa III samba osakutega teenitud kasumist söövad ära pensionifondide valitsemistasud.Pensionifondide valitsemistasu pole seotud fondide edukusega.Raha väljavõtmisel enne 55. eluaastat tuleb maksta kogu investeeringu pealt tulumaks riigile tagasi.Investeerimisel läbi kindlustusseltsi III sambasse läheb osa sissemaksest kindlustuskaitse makseks.

Autor: Birjo Must, Aivar Hundimägi