Kiduva kogumispensioni kõrval kaalu teisi võimalusi

Toimetus ei soovita tormata oma kolmandat pensionisammast nüüd tühjaks tegema, sest eelkirjeldatud tendentsil on hulk erinevaid põhjusi. Küll aga tasub kindlasti pensionipõlveks säästa ning selle juures kaaluda teisi võimalikke variante.

Erinevad võimalused. Börsitoimetaja Rainer Saad näiteks toob välja, et nagu fondide puhul ikka, ei ole investoril ka III pensionisamba investeeringute suhtes otsustusõigust ning tuleb nõustuda fondijuhi nägemusega. “Need, kes pole fondi tootluse või strateegiatega rahul, võiksid alternatiiviks õppida ise investeerimise selgeks ning osta aktsiaid omal käel,” soovitab ta. See on kindlasti üks alternatiivne võimalus.

Cargobus OÜ tegevjuht Kadri Johanson toob arvamusloos välja variante: lihaveiste kasvatamine või tõulemmikloomade pidamine; aktsia- või võlakirjaturul toimetamine; kulla või väärisasjade kogumine; kinnisvara või metsaga lisa teenimine; oma ettevõtte või hobi arendamine; laenude andmine.

Häid variante on palju. Kõik see eeldab lihtsalt ettevõtlikkust ja huvi asjaga tegeleda. Millest omakorda võib kasvada välja mitte ainult tõhus lisa pensionipõlve nautimiseks, vaid koguni tulus tegevus, mis pensionipõlve ajalgi sisse toob. Enamik ettevõtjaid näeb küllap just oma firmas tuge ka pensionipõlveks. Nõnda pole ime, kui sambasse säästmise asemel panustatakse praegu hoopis firma arengusse.

Samas ei vii III pensionisamba kiratsemine ilmselt selle kiire hääbumiseni. Ühelt poolt võib III samba väikese populaarsuse kirjutada ka pankade jt fondipidajate praeguseks oluliselt vähenenud huvi arvele neid võimalusi laiemalt tutvustada, aga reklaamipoliitikat saab ju taas teistpidi keerata. Vahepeal läks aur ilmselt suuresti kohustuslike pensionifondide ehk II samba kasvatamisele ning üksteise ületrumpamisele sellel turul. Teisalt jääb alati inimesi, kellel ei ole huvi või soovi oma finants­investeeringute juures iga päev n-ö kättpidi juures olla. Nad on – kas siis rutiinist või loomusest tulenevalt – fondide pakutavaga rahul.

Leige suhtumine säästmisse. Asjatundjate hinnangul on III samba kiratsemise põhjus eeskätt laiema elanikkonna seas levinud leige suhtumine säästmisesse ja pikema perspektiiviga investeerimisse, nagu ütleb Nordea Pensions Estonia juht Angelika Tagel. Sellisel juhul võib samba kosumist loota ühiskonna suuremast n-ö finantskirjaoskusest. Rahaga ümberkäimise õpetamist peetakse üha olulisemaks, eriti noorte puhul, ning see toob kaasa ka säästmisharjumuse kasvu. Ehkki noorele võib pensionipõlve kindlustamine esiotsa kummastav tunduda, võib teadlikkuse kasvades just nende hulgast lisanduda pikaajalisi kliente. Enim oleks aga kasu sellest, kui siduda III sammast rohkem nn tööandja pensioniga. Ses osas on ka riigil võimalik vastu tulla, soodustades tööandjapoolset töötajate pensionisse panustamist näiteks teatud ulatuses tööjõumaksudest vabastamisega.