Vene nafta Itta

Juhan Lang 25. märts 2014, 12:30

Krimmi kriisi järel ekspordib Venemaa üha enam naftat Hiinasse, mistõttu Euroopa on sunnitud leppima kulukama impordiga ja USA sõltub järjest enam Lähis-Idast.

Hiina on teatanud nõusolekust osta lähiaastail Putini Venemaalt rohkem kui 340 miljardi dollari eest toornaftat. Bloombergi teatel on Euroopa ja USA sanktsioonide tõttu tõenäoline kahe riigi majandussidemete tugevnemine.

Ligi 30 protsenti gaasist Venemaalt tarniva Euroopa jaoks on vähe jätkusuutlikke alternatiive. Maailmaturul muutub haavatavamaks ka USA, mis isegi pärast põlevkivibuumi impordib 40% oma toornaftast. Seda on 10,6 miljonit barrelit päevas.

Samuti on alternatiivid Vene toorainetele seotud suurte väljakutsetega. Näiteks Kanada naftaliivad saastavad keskkonda rohkem kui enamik traditsioonilisi alternatiive ja viimase kümnendi suuremad naftaleiud on lõksus sügaval Brasiilia ja Lääne-Aafrika vetes.

„Te näete, kuidas venelased proovivad müüa ja kuidas Aasia kliendid saavad suuri soodustusi,“ ütles PKVerleger LLCi energeetik Philip Verleger, kelle hinnangul saavad kõige valusama löögi justnimelt Euroopa riigid, sest peavad Venemaast sõltuvuse vähendamise nimel leppima kõrgemate gaasihindadega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. March 2014, 15:04
Otsi:

Ava täpsem otsing