Logistikaäris lisandub uut laopinda

27. märts 2014, 00:00

Eesti suuremad jaotusteenuste osutajad avavad aasta jooksul 53 000 m2 uut laopinda. Viimati avas oma logistikakeskuse laienduse Via 3L.

Aasta alguses avas 23 000 m2 suuruse uue lao OÜ Logistika Pluss. Järgmise aasta alguses saab valmis ASi Smarten Logistics uus 17 000 m2 logistikakeskus. Viimati aga avati märtsi alguses Via 3Li 13 000 m2 suurune logistikakeskuse juurdeehitis. Via 3Li juhatuse liikme Elmer Maasi sõnul ei saa uute pindade täitmisel määravaks klientidele pakutav hind, vaid teenuste valik.

Intervjuu Elmer Maasiga.

Miks võttis Via 3L ette logistikakeskuse laienduse? Suures plaanis oli asi selles, et vana 22 000 m2 suurune ladu oli täis toidu- ja esma­tarbekaupu – lihtsustatult öeldes neid kaupu, mida müüvad Maxima, Selver, ETK ja Prisma. Meie soov oli sellest sektorist välja areneda. See pani paika, et vajame lisapindu. Rentisime 3 aastat tagasi Jüris 10 000 m2 pinda ja hakkasime neis ladudes arendama tööstuskaupade sektorit.

Lisatõuke andis rahvusvahelise transpordi lisandumine. Meil oli vaja eraldiseisvat transiitkaupade ala. Saigi otsustatud, et laiendame oma logistikakeskust ja kolime rendipinnad siia tagasi.

Uus terminalipind annab kasvuvõimalusi just transiiditöös. Ka Eesti-sisese transiidi puhul on meil mõtteid edasiarenduseks. Täna on olukord, kus tavalise toidupoe ukse taga käib päevas mitukümmend autot. See ei ole normaalne, et igaüks viib poodi ise oma paarsada kilo kaupa. Kogu kaup võiks poodi liikuda ühte kanalit pidi.

Kuidas seda saavutada, kas kauplused peavad seda hakkama tarnijatelt nõudma? Ei pea midagi nõudma. Kaup hakkab niimoodi liikuma naturaalselt. Väiksel hulgifirmal on oma kaupa ise üle Eesti jaotada väga kallis. Kui ta seda ikka teeb, siis ta kas ei ole jaotuseks kuluvat raha kokku lugenud või on marginaalid nii suured. Kõik, kes on selle arvutuse läbi teinud, leiavad, et kolmanda osapoole logistika on ainuvõimalik. Sama on ka pisitootjatega.

Kui suur osa uuest laopinnast on teil klientidega kaetud, kui palju jääb tühjaks? Kui ehitama hakkasime, oli meil 6000–7000 m2 jaoks kliendid kindlalt olemas. Kui oleme oma laod uude osasse tagasi kolinud, siis jääb kogu 35 000 m2 suuruses majas tühjaks 4000–5000 m2. See on 15% kogu maja mahust, mis ei ole midagi hullu.

Millest peab tulema VIA 3Li edasine kasv? Meie kasv tuleb suures osas jaekaubanduse konsolideerimise arvel. Kui jaekett teeb oma kesklao, siis see maht, mis keti ladudest välja­poole jääb, konsolideerub suurtesse jaotuskeskustesse.

Kasvukoht on meile ka rahvusvaheline transport – konteinerveod, maanteeveod üle Euroopa. Suuremad rahvusvahelised ekspedeerijad on meist mitu korda suuremad, seega on meil potentsiaali küll.

Kas näete oma laotegevustes ka efektiivsuse kasvu? Lisateenuseid, mida kaupade käsitlemisel osutame, on raske automatiseerida, kuna kaubad on väga erinevad ja erinevates mõõtudes. See paneb efektiivsuse kasvule piiri ette.

Efektiivsuse kasv tuleb ehk sellest, et järjest rohkem hakkab kaupa liikuma hulgipakendites. Teine efektiivsuse koht on, kui jaekaubandus vähendab tagastuste hulka. Täna on mõned jaeketid, kes ei tagasta tooteid hulgipakendites. Nad võiks arvutada, et see on kallis. Täna maksab selle kinni tootja, kes aga omakorda kannab selle edasi toote hinda. Välismaal ei tule keegi selle peale, et hakata šokolaaditahvleid ühekaupa vedama. Meil aga tavaliselt jaekettide kampaaniate lõpus nii toimub.

Kuidas tagastus peaks toimuma? Targem oleks, kui tagastatakse ainult originaalpakendis täiskastid. Kui karp on lahti tehtud, siis seda enam tagasi ei saadeta. Mõned jaeketid on sellega hakkama saanud. Seal on efektiivsuse tõusu koht.

Kes on uued kliendid juurdeehitise pinnal? Uutest võib nimetada näiteks koostööd Prisma Peremarketiga, mis on kindlasti seotud selle juurdeehitisega. Nii meie kui ka nemad näeme koostöös suurt potentsiaali.

Kas Prisma on jaekettidest ainus, kellel pole veel oma keskladu? Neid on veel – Comarketi kauplused, Selveril on ainult külmkaupade keskladu, tootjad aga tarnivad kaupluse ukse taha, Maximal on keskladu osaliselt. Me oleme üsna kindlad, et toidu- ja esmatarbekaupade kolmanda osapoole logistika ei kao kuhugi. Ta võib-olla teiseneb, kui väga suured tootjad suudavad teha otsetarneid Tšehhist või Poolast, kus nende tehased asuvad. Aga enamik siiski ei suuda, Eesti jaeketid ei ole selleks piisavalt suured.

Kui paar aastat tagasi kaalusite uue laopinna juurdeehitamist, siis lükkasite ehitamise otsuse edasi, kuna ebakindlust tekitas just jaekettide aktiivsus oma keskladude arendamisel? See oli hetk, kus me kaalusime, mida edasi teha. Samal ajal otsustasime hakata tegelema rahvusvahelise transpordiga (ekspedeerimisfirma Via 3L Spedition loomine) ja see lükkas meid toidu- ja esmatarbekaupade sektorist ka väljapoole. Ma arvan, et see oli toona ainu­õige otsus.

Kas ekspedeerimisäri on ületanud teie ootusi? Absoluutselt, igas mõttes on ületanud. Eesti teenuste osa on meil 10 miljonit eurot, Läti teenused 4 miljonit eurot, rahvusvaheline transport 10 miljonit eurot.

Kuidas te olete nii kiire edu ekspedeerimises saavutanud, on siin kaasaaidanud sünergia Via 3Li varasemate teenustega? Rahvusvaheline transport on meil väga kiiresti kasvanud ja siin on tõepoolest olnud kasu sünergiast meie teiste teenustega. Meie kliendid tajusid, et ostavad oma logistika sisse mitmest eraldi kohast. Tegelikult ei ole seda vaja teha. Nüüd saab meiega tingimustes kokkuleppida ja hoida kogu ahelat ühes majas. See annab kliendile võidu nii suhtlemisel kui ka kuludes. Kui kliendil on vaja oma kauba liikumise kohta infot, siis on tal üks kontakt.

Kõik suuremad logistikafirmad laiendavad lühikese aja jooksul oma laopindu – Logistika Plussil ja Via 3Lil on uued laod valmis, Smarten Logisticsi uus keskus valmib järgmise aasta alguses. Kuidas neid pindu täitma hakatakse, ehk mida see tähendab kliendi jaoks hindades ja teenuste valikus? Klientide valikukriteeriumid ja otsustamised nihkuvad järjest rohkem hinnast eemale ja teenuse mugavuse ning täislahenduste poole. Logistika on kogu ahelas juba täna väike kulu. Kusagil mujal lõigus raisatakse selline raha ära oluliselt kiiremini. Toidu- ja esmatarbesektoris on keskmine logistikakulu käibest 3–5%.

Meie usume, et kliendid liiguvad selles suunas, kus suudetakse pakkuda teenuste täis­spektrit. Tootmisfirmal ei ole majas oma logistikajuhti, oma transpordijuhti, hankejuhti jne, vaid neil on üks partner, kes katab kogu spektri. Hea hankejuhi kulu on aastas vähemalt 25 000 eurot. Kui tootja hakkab neid arvutusi tegema, siis ta saab aru, kust kokkuhoid tuleb.

Logistikafirmadest läheb aga raskeks neil, kes katavad ainult ühte juppi. Keskendudes ainult Eesti-sisesele jaotusele ja esmatarbekaubale, on raskem hakkama saada.

Rahvusvaheline transport annab laiemad võimalused. Skandinaavia ettevõtetel on oluliselt loogilisem hoida Baltikumi ladu Tallinnas, kui omada 3 äripartnerit, ehk igas Balti riigis eraldi. Meie saame neile pakkuda ladu Tallinnas ja laialivedu teistesse Balti riikidesse.

Kui te tahate Eestist teha üle Baltikumi jaotust, keda te siis oma Läti klientideks ootate? Ootame sinna oma Eesti kliente ja Skandinaavia kliente – kõiki, kes tahavad Lätis jaotusteenust. Suudame sealt ka Leedu katta, vedades sealt kaupa Leedu keskladudesse. Aga kuna meie kontseptsioon on katta Eestist tervet Baltikumi, siis me väga suureks Lätis kasvada ei tahagi. Eelistame, et osutame oma teenuseid teiste Balti riikide jaoks siit Eestist.

See on siis hiljutine kontseptsiooni muutus, kohe on teil ju Lätis valmimas uus suur ladu? 13 000 m² ei ole Läti mõistes suur. TOP 10 ehk oleme.

  • Elmer Maas: eelista eestimaist

Via 3Li juhatuse esimees Elmer Maas leiab, et kui Eesti ettevõtted eelistavad teenuste ostmisel teisi Eesti ettevõtteid, siis aitab see jõudsalt edasi kohalikku majandust.
Maas toob näite, et Logistika Pluss, Via 3L ja Smarten Logistics on Eesti mõistes ehitanud või ehitamas lahmakaid laohooneid. Nende ehitamise on nad andnud Eesti ehitusfirmadele, kes omakorda on saanud luua töökohti ehituses. Ka logistikateenuse ostmisel on Maasi sõnul kliendi laual pakkumised Eesti ettevõtetelt ja rahvusvahelistelt ettevõtetelt. “Kui hinnad ja kvaliteet on samasugused, siis oleks kihvt, kui otsust tegev inimene mõtleks selles suunas, et kui ostab teenuse sisse Eesti logistikafirmalt, siis tähendab see töökohti Eestisse,” rääkis Maas.
Ta ei usu, et Eesti kliendid teenust ostes seni selles suunas oleks mõelnud, kuid paneb südamele, et mõni Paides või Viljandis asuv Eesti ettevõte võiks mõelda, et ostes teenust Eesti firmast, siis käivitab see tõenäoliselt ka mitmeid muid protsesse.
Ka Via 3Li kontsernis endas järgitakse seda põhimõtet. Via 3L Speditioni juht Lauri Latt kinnitas, et ekspedeerimisfirma alltöövõtjatest vedajad on kõik Eestist, et raha jääks ikka siia. Valikus on ainult üks vedaja väljastpoolt.

  • Logistikakeskused panustavad säästlikkusele

Aasta alguses avatud Logistika Plussi uus maja oli teerajajaks logistikakeskuste energiasäästlikkuses. Konkurendi eeskuju on lubanud järgida ka Via 3Li juht Elmer Maas.
Logistika Plussi uues keskuses kontrollib automaatika valgustust, maja lõunapoolne külg on kaetud päiksepaneelidega, et ise elektrienergiat toota, ja kohapealne jäätmete sorteerimine võimaldab jäätmekulud pöörata tuludeks.
Elmer Maas nendib, et nendegi majas käib jäätmekäitlus samamoodi – plast ja papp pressitakse kokku ning saadetakse taaskasutusse. “Majast väljuv prügi hulk on minimaalne ja võrreldav kodumajapidamisega,” kinnitas Maas.
Ka päikesepaneelid lubab Maas ja lõunaküljele paigaldada. Ta möönab, et esimese tuhinaga ei pandud ja ka see suvi ilmselt selleni veel ei jõuta. “Aga kui nägime, et Logistika Pluss pani, siis tahame sama rohelised olla,” kinnitas ta. Ta küll lisas, et päikesepaneelide tasuvus on ligikaudu kümme aastat, sest majas kulub nii vähe elektrit. Samas on majas praegu kasutusel luminofoorlambid ja lähiaastatel minnakse valgustuses üle LEDidele.
Säästlikkuse jaoks tehti Via 3Li lao juurdeehitises veel üks uuendus, mida vanas osas ei olnud. Kuna logistikakeskus paikneb kahel tasapinnal, siis paigaldati majja kaks lifti. Masttõstukite kasutamine kauba tõstmiseks teisele korrusele ei olnud efektiivne – tööaeg ja masin on kallid. Nüüd on kasutusel lift, kuhu mahub neli alust ja inimene. See on oluliselt efektiivsem. Lahendus hoiab kokku paar tõstuki töökohta.

  • Logistika Pluss avas jaanuaris energiasäästliku logistikakeskuse

Eesti üks suuremaid laopidajaid Logistika Pluss avas aasta alguses uue Nurmevälja logistikakeskuse. Logistikakeskuse osa vajaminevast energiast toodetakse päikeseenergiaga.
Logistika Plussi Nurmevälja logistikakeskusel on brutopinda 23 000 m². Logistika Pluss OÜ juhataja Toomas Orutari
kinnitusel oli ettevõte endisest 15 000 ruutmeetri suurusest majast ja teistest rendipindadest välja kasvanud. “Sellest tingituna otsustati juba mõni aasta tagasi, et alustatakse uue maja projekteerimise ja planeerimisega. Meil oli vaja koondada kõik väiksemad laod suurele pinnale, et saaksime toimetada efektiivsemalt,” rääkis Orutar. Ta lisas, et kõik Logistika Plussi rendile võetud laod olid ehitatud eri aastatel ning nende kütte- ja elektrikulud on täiesti erinevad. “Ütleme nii, et mõnes majas polnudki võimalik kasumit teenida,” põhjendas Orutar uue logistikakeskuse ehitamist.
Kuna vanas majas opereerimisest olid Orutari sõnul head kogemused olemas, siis juba teati, kuidas järgmine maja paremini ja energiasäästlikumalt ehitada. “Oleme projekteerimise käigus tõhustanud valgustussüsteeme, paigaldanud rohkem andureid ning uus ladu on pikem ja laiem. Uudsena oli projektis sees otsus katta hoone lõunapoolne külg päikesepaneelidega ehk hakata ise elektrienergiat tootma,” lisas Orutar.
Logistikakeskuse tehnoloogilised lahendused võimaldavad senisest enam tööd automatiseerida, minimeerida vigu ja teenindada samal pinnal oluliselt suuremaid kaubamahtusid. Samuti tagab uus keskus kaupade turvalisuse nii tule-, vee- kui ka varguskahjude vastu. Ladude suurimad ohuallikad ehk tehnoruumid ja akude laadimispunktid on eraldatud tuletõkketsoonidesse ning varustatud suitsu ja kuumuse edasileviku tõketega. Varguskahjude ennetamiseks rakendatakse video- ja tehnilise valve lahendusi.
Keskuse energiatõhususe tagab küttesüsteem, mis võimaldab valida hetke soodsaima kütuse. Paralleelselt võetakse energiatootmiseks kasutusele ka päikesepaneelid. Automaatika kontrollib ka keskuse valgustust ja annab võimaluse hoonet ka väljastpoolt hallata.
Jäätmekäitluses rakendatakse kohapealset jäätmete sorteerimist, mis põhimõtteliselt on võimaldanud jäätmekäitluskulud pöörata tuludeks.

  • Smarteni uus logistikakeskus valmib järgmisel aastal

Eventus Ehitus OÜ ja Nordecon Betoon OÜ ehitavad Rae valda ASi Smarten Logistics uue logistikakeskuse. Ehitustööde maksumus on ligikaudu 6,4 miljonit eurot.
Smarten Logisticsi uus logistikakeskus ehitatakse Rae valda, Tallinna-Tartu maantee vahetusse lähedusse. Rukki teele rajatava logistikakeskuse projekteerimistööde maht hõlmab ligikaudu 45 000 ruutmeetri suuruse kompleksi kavandamist.
Ehitustöid tehakse esimeses etapis umbes 17 000 ruutmeetri suuruse netopinna ulatuses. Tööde lõpptähtaeg on jaanuar 2015. Tööde tellija on Nordassets OÜ.

 

Mis on mis

  • VIA 3Li logistikakeskus

35 000 m2, millest 13 000 m² avati märtsi alguses.
Lao pikkus ühest otsast teise 330 meetrit
Juurdeehitise maksumus 6 miljonit eurot
Töötajaid 200

 

Võrdlus

  • Logistikakeskused laienevad

Logistika Pluss
uue laopinna maht: 23 000 m2
ehitusmaksumus: 7–8 mln eurot
valmimise aeg: jaanuar 2014

Via 3L 
uue laopinna maht: 13 000 m2
ehitusmaksumus: 6 mln eurot
valmimise aeg: märts 2014

Smarten Logistics
uue laopinna maht: 17 000 m2
ehitusmaksumus: 6,4 mln eurot
valmimise aeg: jaanuar 2015

Allikas: Logistika

 

Pane tähele

  • Logistika klubi viib uusimatesse logistikakeskustesse

Logistikauudised.ee korraldab Logistika klubi külastused värskelt avatud moodsaimatesse logistikakeskustesse

Aprill 2014 – VIA 3L uue logistikakeskuse külastus
September 2014 – Logistika Plussi uue logistikakeskuse külastus
Maksumus: osalemine 1 külastusel 79 eurot + km, kahel üritusel 138 eurot + km
Info ja registreerimine: tanel@logistikauudised.ee

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. March 2014, 17:37
Otsi:

Ava täpsem otsing