Naabrid pidurdavad Eesti majandust

SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul ei ole senised näitajad andnud kindlust poolest protsendist suuremat majanduskasvu oodata, välistatud ei ole ka majanduse stagnatsioon või isegi kerge langus.

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur peab SEB majandusprognoosi realistlikuks. Vitsuri sõnul ei ole SEB prognoos sugugi pessimistlik, olgugi et  LHV on ise positiivsem. “Aasta lõpus oli LHV majandusprognoos kõige pessimistlikum, kuid praegu me enam ei usu, et tollal mõeldud 2 protsenti täis tuleb. Tõenäoliselt jääb allapoole,” ütles ta.

Nii Arumäe kui ka Vitsur nimetavad kesise kasvu peamiste mõjutajatena Eesti naaberriike.

Mõjutajate viisik. Vitsuri sõnul on Eesti majandus seiskumise äärel ja kehva olukorda mõjutavad Venemaa, Soome, Rootsi, Läti ja Leedu. “Need viis riiki määravad väga suures osas ära kogu Eesti ekspordi ja seeläbi ka meie majanduskasvu,” selgitas ta.

Vitsur lisas, et hulk majandusi osutus palju halvemaks, kui aasta lõpus arvati. “Meie ümbrus on depressiivne. Areng, millest lootsime, et see hakkab majanduse taastumist toetama, ei ole seda siiamaani teinud,” selgitas ta. Tema sõnul loodeti aasta lõpus Soome ja Rootsi paremale käekäigule ja Läti ja Leedu majanduse paigalejäämisele. Samuti eeldati Vene majanduse stagnatsiooni, kuid nüüd on oodata hoopis langust. Venemaa ja Balti riike mõjutab Vitsuri sõnul negatiivselt ka Krimmi kriis.

Veonduse langus jätkub. Arumäe sõnul langes Venemaa majandus juba enne konflikti Ukrainaga, kuid praegune poliitiline olukord tugevdab seda kindlasti. Enim on Venemaa majandusele negatiivselt mõjunud investeeringute vähesus, mis lähiajal pigem süveneb. Arumäe sõnul tähendab Venemaa olukord jätkuvalt probleeme Eesti veondusele-laondusele, mis oli mullu Eesti majanduskasvu peamine pidurdaja. “Probleemid jätkuvad ilmselt ka sel aastal, paranemismärke ei tundu veel olevat,” ütles ta.

SEB prognoosib selleks aastaks küll Soome majandusliku olukorra paranemist, kuid Arumäe sõnul tuleb põhjanaabrite majanduslanguse riskiga jätkuvalt arvestada.

Lisaks Venemaa mõjule takistavad Eesti majandust sisemised probleemid. Arumäe sõnul ei olnud möödunud aastal Eesti majanduskasvu ja töö­turu areng teineteisega kooskõlas. Areng tööturul oli positiivsem kui majanduses üldisemalt. Tänavu aeglustub palgatõus 5 protsendile ja oodata on tööhõive kuni 2protsendilist langust, mistõttu sel aastal tööpuudus pisut suureneb. Erinevate sektorite käekäik varieerub, mistõttu peavad Arumäe sõnul inimesed liikuma ühest valdkonnast teise.

Arumäe lisas, et palgakasvu aeglustumine tähendab tänavuse madala inflatsiooni tõttu siiski tarbijatele üsna suurt reaalse sissetuleku kasvu. “Inflatsioon on sel aastal 0,6 protsenti, seega need, kelleni palgakasv jõuab, on väga heas olukorras,” märkis ta. Madal inflatsioon toetab ka majanduskasvu ja konkurentsivõime paranemist.

“Pluss on pluss.” A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul peaks muretsema suuremate muutuste pärast, näiteks keeras tema sõnul majanduslanguse ajal suur kasv miinusesse, jättes kümneprotsendilise lõhe. “Pluss on pluss. Kas pluss on natuke suurem või väiksem, tähendab, et asi ei lähe hullemaks,” märkis Noop.

Rahandusministeerium teatas, et avalikustab kevadise majandusprognoosi, mis on ühtlasi aastate 2015–2018 riigi eelarvestrateegia koostamise aluseks, järgmisel neljapäeval.

SEB majandusprognoosi rahandusministeerium ei kommenteerinud.

Valitsuse lubadused turgutavad majandust, kuid viivad eelarve defitsiiti

SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul on majanduses positiivseks muutuseks uue valitsuse tulek, kelle senised lubadused suurendada sotsiaal- ja lastetoetusi peaksid toetama Eesti sisetarbimist. Kuna lubadused tähendavad kulutuste suurendamist, kuid tulude allikaid pole eriti välja käidud, suureneb Arumäe sõnul ilmselt eelarve defitsiit ja valitsussektori võlg. Arumäe lisas, et valitsuse plaan saada üks maksuallikas tänu maksupettuste vähendamisele on pehmelt öeldes küsitav.LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul mõjutavad uue valitsuse lubatud kulutused kindlasti mingil määral Eesti majandust, ent riigieelarve tasakaalu pärast muretsema ei peaks. “Uute reeglite järgi võib struktuurne defitsiit olla vaid pool protsenti ja kui see tulebki, siis ma ei näe selles mingit paanikat,” märkis Vitsur.“Lõpmatuseni muidugi võlga suurendada ei saa, aga võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti võlatase kaheksa korda madalam,” lisas ta.

Suured otsused ja vastutus. ­A. Le Coqi juht Tarmo Noop lisas, et kui riigieelarves arvestati teistsuguste majanduskasvu näitajatega, siis tähendab see eelkõige sisepoliitilist survet. “Praegu on valitsusel hea aeg selliste suurte otsuste tegemiseks, sest kehtiv koalitsioon ei pruugi vastutada nende eest aasta lõpuni,” ütles Noop.

Tuleb minna reservide kallale või laenu võtta. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester tõdes, et ajutise valitsuse väljajagatud lubadustest järeldades suureneb tõenäoliselt riigieelarve nominaalne puudujääk. “See tähendab eelarve defitsiidi korral reservide kallale minemist või täiendavate laenude võtmist,” selgitas Sester. “Arvestades jätkuvalt habrast majandusolukorda Euroopas ja Eestis, pole sugugi võimatu, et 2015. aastal peab – nagu juhtus aastatel 1999 ja 2009 – jälle kokku tulema üks meeskond, et valimiste tarbeks kokku pandud ja üles blufitud riigieelarvest õhk välja lasta,” ütles Sester.Ka Noobi sõnul võib 2015. aasta tulla sisepoliitiliselt keeruline aasta. Uue valitsuse lubadused tõotavad kulutuste suurenemist, samas kui piisavas mahus katteallikaid pole veel välja käidud. “Ma ei usu, et keegi poole aasta pealt hakkaks lastetoetuste tõuse tagasi alandama,” ütles Noop. “Eks mingil hetkel peab riik pingutama, kuni jõuab majandustulemustele järele. Kindlasti ta jõuab,” oli Noop optimistlik.

 

Valitsuse lubadused turgutavad

2013. aastal tõmbasid majandust enim alla ehitus ja põllumajandus, SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul sõltub nende käekäik suuresti ka ­Euroopa Liidu fondirahast. Sel aastal on oodata sektorite samasugust käekäiku: ehituse negatiivne panus süveneb, samuti jätkavad langust veondus ja laondus. Kokkuvõttes on valdkondade panus majanduskasvule siiski nullilähedane.Arumäe sõnul on 2014 justkui kohanemise aasta ja ­paljud valdkonnad peaksid paranema alles aastal 2015. Näiteks kui mullu ekspordi konkurentsivõime vähenes märkimisväärselt ja ekspordi kasv aeglustus, siis selle aasta inflatsiooni vähenemine ja ekspordihindade langus loob 2015. aastaks ekspordi kasvuks soodsama võimaluse.

 

Ootan huviga kevadist prognoosi

Juba eelmisel sügisel uue prognoosi valguses oli rahandusministeerium sunnitud nentima, et majanduskasv aeglustus, ja seoses sellega kärbiti oluliselt jooksva aasta kasvuprognoosi, jättes samal ajal tänavuse majanduskasvu prognoosi muutmata. Lisaks majanduse reaalkasvule vaadatakse ka nominaalset kasvu, mis näitab maksubaasi muutust. See oli mullu ootustega rohkem kooskõlas kui reaalne kasv. Selle parimaks ilmestajaks olid eelmisel aastal maksulaekumised, mis vastasid ­ootustele ja ei olnud põhjust teha järske kulukärpeid eelarves.Nüüd hakkavad eri institutsioonid avaldama esimesi ­uusi selle aasta prognoose. Ootan huviga rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi. Eelmise aasta sügise ja tänavuse kevadprognoosi vahele jääval perioodil on mitmed välis- ja sisepoliitilised otsused mõjutanud või mõjutamas Eesti majanduskasvu.Oleme avatud majandusega ning meie peamiste ekspordipartnerite käitumine mõjutab otseselt ka meid. Lähinaabrite majanduskasvu aeglustumine vähendab kohe ka meie ekspordipotentsiaali. Sõjaline konflikt Ukrainas loob lähi­regioonis majanduslikku umbusku ja investeerimiskindluse vähenemist.