Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pensioniraha liikus Eesti kinnisvarasse ja Läti energiasse

26. märts 2014, 17:37

Möödunud aastal jätkasid teise pensionisamba fondid investeeringuid EfTEN Kinnisvarafondi, avastasid LatvEnergo ning haarasid madalate tootluste keskel rämpsvõlakirjade järele.

Kui 2012. aasta ühe märkimisväärsema, umbes 12miljonilise investeeringu tegid teise pensionisamba fondid Eesti turule EfTEN Kinnisvarafondi, siis mullu panid fondid sinna raha veelgi juurde. Näiteks on LHV populaarseimas pensionifondis L EfTEN Kinnisvarafondi osakaal kasvanud 8,2%-le ehk 7 miljonilt koguni 17 miljonile. EfTENile jätkavad raha andmist ka ERGO ja Danske, mõlema populaarseimas pensionifondis on kinnisvarafond tõusnud suuruselt teiseks investeeringuks.

“Tõsi, oleme investeeringut EfTEN Kinnisvarafondi järk-järgult suurendanud, vastavalt fondivalitseja poolt lauale toodud investeerimisvõimalustele ja nende teostamiseks korraldatud aktsiaemissioonidele. Seni oleme investeeringuga rahul, eelmise aasta tootlus jäi üle 15%,” kommenteeris Danske pensionifondide fondijuht Martin Hendre.

Teise samba pensionifondide mulluseid investeeringuid ühendab ka huvi Läti energiatootja LatvEnergo vastu, kes tegi mullu mitu võlakirja emissiooni ja kuhu investeeris ka üsna mitu kohalikku pensionifondi. Nende hulka kuuluvad nii Danske, Swedbank, LHV kui ka ERGO. Kuigi sealt saadav intress jääb vaid 2,5-3% piiresse, tuleb fondijuhtide hinnangul selle tulemusega rahule jääda.

“Rämps” muutub üha populaarsemaks

Mitmete pensionifondide ühiseks jooneks on muutunud rämpsvõlakirjade soetamine. Kuna võlakirjaturgudel on intressitase suhteliselt madal, siis otsitakse “rämpsuga” mingisugustki teenimisvõimalust. Üsna jõudsalt on seda viljelenud SEB ja Nordea.

Nordea Pensions Estonia ASi juhatuse esimees Angelika Tagel põhjendas otsust sellega, et madalate intressitasemete keskkonnas pakkusid möödunud perioodil paremaid kasvuvõimalusi investeerimisjärguta võlakirjafondid. “Riski maandamiseks oleme osa võlakirjaportfellist investeerinud ka kõrge reitinguga ettevõtete ja riikide võlakirjafondidesse,” märkis ta siiski.

Peale kolme nimetatud suurema trendi teise samba pensionifondide tegevuses palju ühiseid jooni polnud. Igaüks kasutas parima tootluse saavutamiseks oma strateegiat.

Swedbank ja Danske läinud optimistlikumaks

Nii näiteks jätkasid Swedbank ja Danske üksik­aktsiatesse investeerimist. Kui Swedbanki populaarseimas teise samba fondis K3-s oli 2012. aasta lõpus otse aktsiates 5,6%, siis mullu suurenes see osakaal 9,1%-le ehk 41 miljonile eurole. Samas olid fondi investeeringud hajutatud – kolm suurimat investeeringut (Tallink, Apple ja Exxon Mobil) andsid kokku vaid 0,7% fondi mahust.

Swedbanki investeerimisfondide fondijuhi Katrin Rahe sõnul annab fondide mahu suurenemine järjest enam võimalusi muuta portfelle kuluefektiivsemaks, kasutades senisest enam otseinvesteeringuid. Seejuures tunnistas ta, et seda nähakse pigem evolutsioonilise protsessi kui järsu hüppena. 

Ka Danske muutus möödunud aastal veidi optimistlikumaks, tõstes oma populaarseimas pensionifondis Danske 50 aktsiate ja vähendades hoiuste osakaalu. Nemadki liikusid tasapisi üksikinstrumentidesse – ostsid Apple’i aktsiaid ja suurendasid osalust Tallinna Vees. A ktsiate osakaal fondis tõusis 29%-lt 37,5%-le. 

Aktsiatesse liiguti tagasi ka ERGO populaarseimas pensionifondis 2P2 ning suurendati sellega aktsiate osakaalu 37%-le.

LHV muutus veelgi konservatiivsemaks

Juba 2012. aastal julgele investeerimishoole pidurit tõmmanud LHV muutus mullu veelgi konservatiivsemaks. Panga populaarseimas pensionifondis LHV L likvideeriti läinud aastal enamik Ida-Euroopasse ja Venemaale tehtud investeeringutest ning samuti müüdi Eesti aktsiatest neid ettevõtteid, mis sõltusid suures osas Vene turust.

Portfellist müüdi ka kõrgema riskiga võlakirju, soetades asemele madalama riskiga võlakirju. Kokkuvõttes oli aasta lõpu seisuga aktsiatega seotud varades vaid 17% ehk kuuendik fondi varadest. Aasta varem oli see number 24% ja 2011. aasta lõpus 43%.

Nordeal kontsentreeritud fondiinvesteeringud

Nordea jätkas mullu oma vana strateegiaga, panustades vaid väga laialt investeerivatesse aktsia- ja võlakirjafondidele ning omades seeläbi vähe erinevaid investeeringuid. Nende populaarseima pensionifondi Nordea A rahast pool oli kõigest kaheksas investeeringus ning fond oli 2013. aasta lõpul kasutanud ära peaaegu kogu võimaluse investeerida aktsiatesse.

SEB Progressiivses pensionifondis müüdi 2013. aastal maha oma viimane aktsiainvesteering ning kahandati ka otse võlakirjadesse investeeritavat portfelli poole võrra, 12,1%-le.

* II samba pensionifondide ülevaatesse on kaasatud iga fondivalitseja kõige populaarsem fond. Kõigil fondivalitsejatel on praegu populaarseimad progressiivsed pensionifondid, mis võivad investeerida aktsiatesse kuni 50% fondi varadest. Kokku on nende osakaal II samba turul 70%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. March 2014, 12:34
Otsi:

Ava täpsem otsing