Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööstus. Kitsas koduturg ajab toidutootjad piiri taha

27. märts 2014, 00:00

Eesti toidu- ja joogitööstuse ekspordinumbrid teevad iga aastaga uusi rekordeid, sest konkurents koduturul muudab ettevõtete olukorra kitsaks.

“Eksport on ASi Kalev jaoks kindlasti oluline ja muutub tulevikus veelgi olulisemaks, kuid meie selgeks prioriteediks on ja jääb kohalik turg ning siinsed tarbijad,” kinnitas Eesti suurima magusa­tootja ASi Kalev juhatuse esimees Kaido Kaare.

Kaare sõnul on Kalevil ekspordi osakaal kogumüügist püsinud aastaid üsna stabiilsena, jäädes umbes 10–12% piiresse. Samas tõdes ta, et Kalevi toodete kogumüük on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja suurenenud on ka müük välisturgudel. Näiteks oli Kalevi ekspordikäive 2013. aastal ca 60% suurem kui 2010. aastal, ulatudes mullu umbes 4,5 miljoni euroni.

Ekspordikäive on Kaare sõnul kasvanud erinevatel põhjustel.  Üheks põhjuseks tõi ta uutele turgudele, näiteks Rootsi, sisenemise. Kasvanud on ka müügimaht Venemaa turul. “Oleme hakanud lisaks tavatoodetele eksportima ka meie uues maailmatasemel šokolaadiköögis valmivaid šokolaadimasse,” lisas ta.

Piimatooted suunduvad Venemaale. Viimastel aastatel on suurima protsendi Eesti toidutööstuse ekspordist moodustanud piimatooted. Valio Eesti ASi ekspordidirektor Elar Ollik tõdes, et praegu puuduvad andmed kogu toidu- ja joogiekspordi kohta 2013. aastal. Küll aga tunnistas ta, et piimatoodete eksport kasvas 2013. aastal aasta varasemaga võrreldes. “Kui 2012. aastal moodustas piimatoodete eksport 14% põllumajandustoodete ekspordist, siis 2013. aastal kasvas see osakaal 17%ni,” märkis Ollik. Ta lisas, et hea on näha juustude ning või ekspordi kasvu.

Mullu jäi Valio Eesti ekspordi osakaal käibest võrreldes varasema aastaga samale tasemele. Ekspordidirektori sõnul oli põhjus selles, et samal ajal kasvatati müüki ka koduturul. “Samas võime heameelt tunda Venemaale müüdud jogurti ja kohupiima hulga kasvu üle – võrreldes 2012. aastaga suutsime müüki kahekordistada. Vene tarbija on Valio Laeva Meierei kõrgekvaliteedilised tooted omaks võtnud ning on valmis nende eest ka kohaliku toodanguga võrreldes kallimat hinda maksma,” rõõmustas Ollik.

Eesti õlu liigub eksootilistele turgudele. Ka Eesti joogitööstusettevõtete ekspordimaht on viimastel aastatel kasvanud. Ekspordi kasvutrendi kinnitab ka Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht Kristiina Tamberg. “Saku müügimaht, mis koosneb nii meie enda toodetud jookide kui ka sisseostetud toodete müügist, suurenes ekspordi kasvu toel mullu 104 miljoni liitrini, mis ületab kõiki varasemaid aastaid,” märkis ta. Tambergi sõnul oli ka Saku tootmismaht 2013. aastal ajaloo suurim ehk toodeti 80 miljonit liitrit jooke õllest karastusjookideni. “Oleme viimastel aastatel kogu aeg eksporti kasvatanud ja mullu läks Sakus toodetud jookide mahust ekspordiks 50%,” märkis Tamberg.

Eksporditurge on Sakul kokku 16. Uute eksporditurgude nimistusse lisandusid 2013. aastal Seišellid ja Tšiili. Väikesed ja eksootilised siht­turud aga eelkõige laiendavad Tambergi sõnul Saku toodete üldist kättesaadavust maailmas, mitte ei ole suure käibe tekitajad. Suurimad eksporditurud on ikka Soome, Poola, teised Balti riigid ja Taani, lisas ta.

 

Samm-sammult

  • Soovitused toidu-joogi ekspordiks

1. Kuidas eksporti alustada? Ekspordi alustamisel on olulisim tutvuda sihtturu olukorraga, käia kohapeal ja suhelda sealsete inimestega.
Sobiva partneri leidmiseks sihtturul sobib näiteks suurte erialamesside külastamine.
Alati tasub pöörduda ka ­EASi või kaubandus-tööstuskoja poole, sest neil on vajalik teave ja kontaktid. Samas ei ole igal turul ilmtingimata vaja kohalikku partnerit, mõnikord tasub ka otse kohalike kaubanduskettidega läbi rääkida.
Tuge saab näiteks raamatust “Jah ekspordile” ning EASi koolitustelt. Kogu ettevõte peab olema valmis ekspordiga tegelema – toodete vedu välismaale ei ole vaid võõrkeelt oskava töötaja one man show, vaid eeldab kogu tiimi arusaamist, et ees seisab sisenemine turule, kus kodused tõekspidamised ei kehti.

2. Kuidas leida partnereid? Interneti võimalused on piiramatud. Mõistlik oleks sisestada otsingumootorisse päringuid asukohariigi keeles. Piisab vaid mõnest märksõnast, mille puhul Google Translator aitab.
Kindlasti aitavad ka Eesti välis­esindused, EASi esindajad välisriikides, erialaliidud, kaubanduskojad.

3. Milliseid aspekte tuleks toidu-joogi eksportimisel silmas pidada? Toidu- ja joogitööstuste puhul tuleb arvestada sellega, et toodetel on konkreetne säilivusaeg ning need vajavad sobivat transpordiliiki, et toode jõuaks sihtkohta kvaliteetse ja veatuna.
Tasub meeles pidada head Eesti ütlust “maitse asi”. Sihtriigi maitse-eelistusi võib olla üsna keeruline tabada. Kindlasti tasub analüüsida konkureerivaid tooteid sihtriigis, kuid see ei tohiks seada piiranguid loovusele eriliste uute hittide turuletoomisel. Lähiriikide puhul võib õnnestuda ka kodumaiste edukate toodete adapteerimine sihtriigi turule vastavaks, mis näiteks Venemaal toimib hästi. Toiduainete ekspordi puhul mängivad rolli ka maitseeripärad ja reeglina see, et eelistatakse kodumaiseid toiduaineid. Tuleb arvestada, et mujal turgudel võivad kehtida erinevad nõuded, nt toiduainete märgistamisele vms, lisaks võivad kehtida tollipiirangud jne.
Oluline on teada ka rahva usulisi eripärasid.

4. Mida peaks kindlasti vältima? Vältida tasub panuse tegemist vaid ühele partnerile, sihtriigile või kaubandusketile, sest kui midagi juhtub, on kogu ekspordiplaan läbi kukkunud.
Arrogantsust, “mina tean kõike” lähenemist, pealiskaudsust, valetamist jne. Lisaks peaks vältima stereotüüpset lähenemist (? la Venemaal peab jooma, hiinlased petavad, hispaanlastel on manana jne). Kasuks tuleb empaatiavõime ja suutlikkus aktsepteerida sihtriigi tavasid ja kombeid, mis tuleb endale eelnevalt selgeks teha.
Kindlasti tuleks vältida vestlusi poliitikateemadel. Meediakajastus ei anna kunagi piisavat infot, et tajuda partneri hoiakuid ja poliitilisi vaateid. Vestlus poliitilistel teemadel võib lõppeda paremal juhul piinliku vaikuse, halvemal juhul partneri solvumisega. Samuti tasub silmas pidada, et iga inimene on ikka oma maa patrioot. Kriitika sihtriigi valitsuse suunas võib olla lubatud selle riigi kodanikule, mitte aga võõramaalasele.

Allikad:  Kaido Kaare, Kristiina Tamberg, Elar Ollik

 

Kommentaar

  • Kõige kasumlikum on eksport Lätti ja Leetu

Margus Venelaine, Rakvere Lihakombinaadi äridirektor
Meie eksport jaguneb kaheks või isegi kolmeks. Esimese, kasvava ja kõige kasumlikuma osa moodustab müük Lätti ja Leetu, kus meil on ka tugevad ja reklaamitud kaubamärgid ning lai sortiment. Müük Lätis ja Leedus läheb väga hästi. Tarbimisharjumused neis riikides on meiega sarnased ja saame edukalt müüa tooteid, mida oleme arendanud Eesti turule. Neis riikides on meil oma müügiorganisatsioonid ja suhtleme kliendiga otse. Mingis osas on selline müügimudel toiminud ka Venemaal, kuid praegu on sealiha müük Venemaale ­ELi jaoks suuremas osas suletud.
Teise osa ekspordist moodustab oportunistlikuma iseloomuga müük, kus põhimõtteliselt üritame leida erinevatele rümba osadele ja kaasnevale toodangule parimat võimalikku hinda antud ajahetkel. Enamasti on tegemist toodetega, millele lähiturgudel piisav nõudlus puudub, ja nad müüakse tooraineks teistele tööstustele. Kaubamärk ei oma tähtsust, sageli kasutame vahendajaid. Siia gruppi kuuluvad muu hulgas tooted, mis võivad teatud ajal olla ülejäägis, või tooted, millele Eestis kunagi tarbimist ei teki, näiteks kanavarbad. Müügiga tegelevad eksportmüügi spetsialistid.
Kolmas osa ekspordist on firmasisese tööjaotuse vili. Kuulume suurde HKScani gruppi ja valmistame mõnda toodet Soome ja Rootsi HKScani organisatsioonidele. Müügitöö ei ole sellisel juhul meie töö.
Kui jätta kõrvale Läti ja Leedu, kus tegutseme samuti nagu Eestis, siis ekspordikontaktid ei ole raketiteadus. Aktiivsel müügiinimesel on pigem liiga palju kontakte ja ta peab valima. Kriitiline punkt on toode ja selle turupotentsiaal, kuna õnnestumine pole kunagi garanteeritud. Kui on olemas nii klient kui ka toode ja krediidiriskid maandatud, on vaja paika panna stabiilne ja usaldatav tarnekett. Kvaliteetne ja lubatule vastav tarne on pikaajalise kliendisuhte tähtsaim kriteerium. Seega investeerime müügi­tegevusse, kuid ei jäta unarusse tootmisplaneerimist ega transporti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. March 2014, 18:42
Otsi:

Ava täpsem otsing