Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Äri 25. Moekeskuse isepäine erastaja

28. märts 2014, 00:00

Moevoolu omaaegne suunaja Tallinna Moemaja erastati alles kolmandal katsel suulisel oksjonil alghinnaga ning ostjaks oli mõni kuu varem ettevõtte direktorina tööle asunud Kairi Vilderson.

“Ilma lähedaste suure toetuseta poleks mina, seitsmendat kuud lapseootel naine, julenud 1995. aasta kevadel moemaja osta,” tunnistab naisterõivaste disaini, tootmise ja müügiga tegeleva ASi Tallinna Moemaja omanik Kairi Vilderson. “Tagant­järele mõeldes – võib-olla oleks olnud väiksest alustades suuremaks kasvada lihtsam. Nüüd on läinud ju hoopis nii, et suuremast on tulnud väiksem.”

Erastamise ajal töötas RASis Tallinna Moe­maja 70 inimest, sealhulgas kolm disainerit. Praegu töötab rõivaid kaubamärkide Vilderson ja Kairi Vilderson all tootvas ASis Tallinna Moemaja 25 inimest ja ettevõtte ainus disainer on firma juht ning omanik Kairi Vilderson.

Tegevjuhi üheksa ametit. Moelooja Kairi Vildersoni töö- ja tootmisruumid asuvad Mustamäel trollide lõpp-peatuse lähedal kahekorruselises hoones, uksenaabriks autovärve müüv kauplus. Külalise sisenemisest annab märku kellahelin, ent läheb veidi ­aega, kui ruumide perenaine kusagilt tagantpoolt välja ilmub. Tüüpiline olukord väikefirmas – sekretäri palgatud pole ja tegevjuht tegeleb kõige ning kõigiga.

Kairi Vilderson erastas RASi Tallinna Moemaja 1995. aasta 31. märtsil alghinnaga ehk 0,4 miljoni krooniga. Tegelikult oli erastamisagentuur müünud ettevõtet eelnevalt juba mitu korda. Esimese erastamisvooru võitis naiste- ja spordirõivaste õmblusfirma TÜH Avers, ent loobus ostust. Seejärel pandi ettevõte 1995. aasta veebruaris suulisele oksjonile, kus oli kaks osalejat – Tolaram Group ja ­RASi Tallinna Moemaja värske tegevjuht Kairi Vilderson. Oksjoni võitis Tolaram Group, mis pakkus alghinnast kaks korda enam ehk 0,85 miljonit krooni.

Palgatöö enam ei köitnud. Pärast oksjonit tulid Tolarami esindajad eesotsas Sonny Aswaniga Kairi Vildersoni juurde jutuga, et ta võiks jääda nende vastostetud firmas juhiks edasi. “Ma vastasin ­eitavalt, sest ma ei tahtnud enam olla palgatöötaja,” räägib Vilderson. “Mõne aja pärast tulid Tolarami esindajad taas, nüüd olid neil mulle ka mingid kingitused kaasas. Ma pidin veel kord selgitama, et ma ei soovi nende pakutud juhikohta.”

Asi päädis sellega, et Tolaram Group loobus Tallinna Moemaja ostust ja erastamisagentuur pidi korraldama uue suulise oksjoni. Kuna sellel oksjonil oli ainus osaleja Kairi Vilderson, õnnestus tal omandada ettevõte alghinnaga.

Vilderson kinnitab, et kui tal poleks õnnestunud Tallinna Moemaja erastada, oleks ta kindlasti asutanud oma õmblusfirma ning hakanud ikkagi ettevõtjaks. “Olen õmblemisega tegelenud lapsepõlvest peale ja see ala on mind alati paelunud,” sõnab Vilderson. “Läksin Tartu ülikooli teadlikult kaubatundmist õppima, sest rõivabisnis on kaubandusega tihedalt seotud. Ja mulle on alati juhtimine imponeerinud, ma ei kujutanud ette, et minust saab vaid tavaline spetsialist.”

Pikale veninud erastamisprotsess ei tulnud Tallinna Moemajale loomulikult kasuks, Vilderson sai kaasavaraks võlgades firma ja paljud senised ekspordikliendid olid vahepeal ära kadunud. Ehkki Vilderson säilitas Tallinna Moemaja nime firma nimena, üritas ta kohe hakata arendama omatoodangut ning otsima uusi ekspordipartnereid.

“Iga uus klient oli meie jaoks väga tähtis ja et partii ikka õigel ajal valmis saada, rakendasime oma lähedased tööle – nii minu abikaasa Sepo kui ka tootmisjuhi abikaasa käisid öösiti näiteks õmblustooteid triikimas,”  meenutab Vilderson.

Ametirõivad kasumlik äri. Vildersoni juhitav firma on kõik see aeg õmmelnud ka ametirõivaid. Aastate jooksul on tellijateks olnud näiteks Nordea Pank ja ­Finnair ning tellitud kogused on ulatunud kümnetesse tuhandetesse.

“Ametirõivaste õmblemine on puhas äri, see toob raha sisse ja annab suurema võimaluse loominguga tegeleda,” seletab Vilderson. “Ma arvan, et tegelikult on allhanke tüüpi töödel olnud mitte ainult meile, vaid kogu Eesti õmblustööstusele väga suur mõju. Tänu allhankele oleme saanud koolitust, soetanud uusi masinaid ning rakendanud uusi tehnoloogiaid.” Samas nendib Vilderson, et mida rohkem on nad edasi arenenud oma kaubamärkidega, seda vähem võtavad nad sisse ameti­rõivaste tellimusi.

“Oma toodetele üleliia palju reklaami ei tee, klient tuleb disainiga ostma kutsuda,” tutvustab Vilderson äristrateegiat. Hea riideese peab olema põnev ja hästi istuma. “Mul on see vabadus, et saan oma loomingus teha seda, mis mulle meeldib,” toonitab ta. “Usaldan oma käekirja ega aja moe­trende taga. Me ei pea ilmtingimata olema marketingi teooria järgi toimiv moebränd.”

  • Kangatrenn treppidel

Ma olin siis heas vormis ja kangaste seljas tassimine neljandale korrusele oli kõva trenni eest, meenutab endine profijalgpallur ning praegune ASi Tallinna Moemaja arendusjuht Sepo Vilderson.

Rekord pärineb 1996. aasta ühest suvisest päevast, mil ta vedas päeva jooksul kokku kolm tonni riidekangaid. “Võtsin kaks kangast õlgadele, jooksuga üles ja siis alla tagasi järgmiste kangaste järele –  see oli hea trenni eest,” muigab Sepo Vilderson.

Tallinna Moemaja tegutses siis Tondi tänaval endise Pöögelmanni elektroonikatehase neljandal korrusel ja lifti majas polnud. “Seal oli ka see probleem, et suured kangaautod ei mahtunud ennast hoovi sisse keerama,” täpsustab Tallinna Moemaja erastaja ja tegevjuht Kairi Vilderson. “Praegune asukoht on väga hea, oleme esimesel korrusel ja saame kangaid tuua maja tagant sisse. Nädalas õmbleme umbes pool tuhat toodet.”

Sepo meenutab, et ta oli parasjagu Eesti vutikoondise treeninglaagris Bulgaarias, kui abikaasa Kairi 1995. aasta märtsis helistas ja teatas, et ostis Tallinna Moemaja ära. “Ma olin juba 32aastane ja mõistsin, et nüüd tuleb putsad varna visata,” räägib ta. “Pärast jalgpallurikarjääri ma kolm aastat üldse enam mingit füüsilist trenni ei teinud. Kui sagedast kangatassimist selleks mitte lugeda.”

 

Kes on kes?

  • Kairi Vilderson

31.03.1995 – erastas RASi Tallinna Moemaja direktorina ettevõtte 0,4 miljoni krooni eest (leping erastamisagentuuriga sõlmiti 18.05.1995).
06.11.1995 – asutas OÜ Tallinna Moemaja.
Disainib naisterõivaid kaubamärkide Kairi Vilderson ja Vilderson all.
Lõpetanud 1991. aastal TRÜ majandusteaduskonna cum laude.
1998–1999 täiendas ennast Eesti Kunstiakadeemias, õppides joonistamist, maalimist ja plastilist anatoomiat.
Aastatel 1990–1992 töötas Estkompeximi PR-juhina, 1992– 1993 Avanteki projektijuhina, 1993– 1995 õmblusettevõtte Avers tootmisjuhina, 1995 kuni ettevõtte erastamiseni RASi Tallinna Moemaja direktorina.
Abikaasa Sepo töötab ASi Tallinna Moemaja arendusjuhina, peres kasvab kolm tütart.

 

Mis on mis?

  • AS Tallinna Moemaja

Tegeleb naiste rõivaste disaini, tootmise, hulgi- ja jaemüügiga.
1997 – avas oma esimese kaupluse Tallinnas WW Passaažis (kauplus suleti 2013. aasta jaanuaris).
1998 – vahetas senise kaubamärgi Tallinna Moemaja uue kaubamärgi Kairi Vilderson vastu (kaubamärk Vilderson on registreeritud 2004. aastal).
2003 kevad – avas koos koostööpartneriga Põhja-Saksamaa väikelinnas ­Hagenows oma rõivapoe (pood suleti 2005. aastal).
2003 – kolis endistest tootmisruumidest Tallinnas Tondil uuele rendipinnale Mustamäel Vilde teel. Rendipinna suurus ligi 400 ruutmeetrit.
2010 – avas oma kaupluse Ülemiste keskuses.
Eestis müüb oma toodangut veel Tallinna ja Tartu kaubamajas jm.
Soomes müüb oma toodangut näiteks Veljekset Haloneni ja Fashion Partnersi kauplusekettides.
Toodab allhanke korras vormiriideid.
Eksporti läheb 40 protsenti toodangust.
Töötajaid 25 (neist 20 õmblejat).
Nädalas õmmeldakse umbes 500 toodet.
2012. aastal oli ettevõtte käive 509 051 eurot ja kasum 4346 eurot.

 

Kommentaar

  • Sihikindel ja edukas

Veronica Holsen, riiete ja kangaste hulgimüügifirma OÜ Smaili & Ko juht ja omanik
Oleme Kairi Vildersoniga teinud koostööd palju aastaid. Kairi on olnud meile väga teadlik ja lojaalne klient. Tema firma on üks nendest Eesti firmadest, mis on 20 aastaga mitte ainult ellu jäänud, vaid suutnud kasumlikult majandada, vaatamata sellele, kui palju on vahepeal võõramaiseid brände Eestisse tulnud. Kairi on tõestanud, et Eestis on võimalik väga edukalt toota, disainida ja oma nimega kaubamärki müüa. Ta ei ole kunagi läinud maailma trendidega kaasa. Ta ei ole valinud seda teed, et maksimum kasumit ja miinimum hinda.
Kairil on oma käekiri ja oma nägemus. Ta ajab väga teadlikult oma asja ja on jõudnud sihile. Ning vahepeal on nende perre ka kolm last sündinud.

 

Sündmused

Mis juhtus Eesti ärimaailmas 1990. aastate märtsis?

24 aastat tagasi
Advokaadibüroo AS HETA registreeriti (vandeadvokaat Kaido Pihlakas ja mitu Soome advokaadibürood asutasid ühisettevõtte HETA 1989. aasta ­oktoobris).

23 aastat tagasi
Rotary liikumine ennistati Eestis, kui Tallinna Rotary klubi võeti esimese Eesti klubina Rotary Internationali liikmeks.
Jaan Pillesaar asutas IT-firma AS Helmes.

22 aastat tagasi
Algas metsandusreform, mille käigus kaotati ära umbes pooled metskonnad ning metsatööstus eraldati riigimetsa majandamisest.
Raadiojaam Kuku tuli Tallinnas esimese kommertsjaamana eetrisse (raadiojaam sai ametliku asutamisloa 24.12.1991).

Tartus võeti sularahapuuduse tõttu kasutusele maksetšekid ehk nn Tartu oma raha; surrogaatrahana kasutati kunagi varem trükitud tsiviilkaitse leiva- ja hommikusöögitalonge (Tartu oma raha kehtis ligi kuu aega ehk 20. aprillini 1992).

21 aastat tagasi
Äripäev avaldas esimest korda ettevõtete käibe ja kasumi järgi koostatud edukamate ettevõtete TOP 100 edetabeli, mille võitis BLRT (järgnevatel aastatel on ettevõtete TOP 100 koostatud keerulisema metoodika alusel ning edetabelid on avaldatud sügisel).
Lääne maakohus kuulutas välja Aare Sosaare juhitud Lääne-Eesti Panga pankroti (pank sai tegevuslitsentsi 15.01.1991).
Väärismetalltoodete proovi seadus hakkas kehtima – kullale, hõbedale ja plaatinale kehtestati uued proovid ning võeti taas kasutusele Eesti Vabariigi kontrollmärgis ehk lõvi kujutis ovaalses süvendis.

20 aastat tagasi
Võhma linna peamine ettevõte RE Võhma Lihakombinaat pankrotistus, tööta jäi kolmandik Võhma töövõimelisest elanikkonnast.
Eesti Väärtpaberite Kesk­depositooriuMI asutasid rahandusministeerium, Eesti Pank, Hüvitusfond ja seitse kommertspanka; EVK hakkas haldama andmebaasi kõigi turul ringlevate väärtpaberite kohta.

19 aastat tagasi
Tubakaaktsiisiseaduse kohaselt pidid kõik Eestis müüdavad tubakatooted olema varustatud maksumärgiga.

17 aastat tagasi
AS Arco Vara avas esimese Eesti kinnisvarabüroona oma harukontori Lätis, Riia südalinnas.

 

Pane tähele

  • Äripäev 25

Äripäev tähistab oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult käivitasime rubriigi “Äri 25”.
Iga kuu viimasel reedel teeme põgusa tagasivaate, mis on sellel kuul Eesti majanduses viimase 25 aasta jooksul juhtunud.
Rubriigis keskendume ühele tollast aega hästi iseloomustavale persoonile, sündmusele või tehingule, lisaks anname lühemaid tähelepanekuid ununema kippuvate faktide kohta.
Toimetus on huvitatud ka lugejate meenutustest. Kui teil on mõne meie esile toodud sündmuse, tehingu või muu fakti kohta huvitavat ­infot, siis jagage oma meenutusi aadressil vainu.rozental@aripaev.ee või aivar.hundi­magi@aripaev.ee

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. March 2014, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing