Vedajatele anti väljapressimisõigus

"See kaasus võib puudutada kõiki - nii vedajaid kui kauba omanike," ütleb ekspedeerimisfirma ASi NBI Logistic juht ja üks omanike Jüri Šehhovtsov tutvustades juhtumit, mille üle vaieldi kohtus neli aastat, kirjutab Tööstuse kuukiri. Suurimaks kannatajaks jäi hoopis kauba omanik, kellel ei olnud transpordifirmade vahelises vaidluses mingit süüd. Pärast kaotust kohtus on Šehhovtsov püüdnud teemat arutluseks tõstatada valdkonna sisestel ümarlaual ja konverentsil. Tema ütlusel on tegemist pretsedendiga, mis võib tulevikus oluliselt muuta vedajate ja ekspedeerijate vahelisi suhteid, andes vedajatele lihtsa võimaluse väljapressimiseks.

24. juulil 2009 edastas ekspedeerija vedajale Allante Transport tellimuse kontoritarvete veoks Saksamaalt Eestisse. Vedaja võttis kauba peale 27. juulil ja 30. kuupäevaks pidi koorem jõudma ümberlaadimiseks Tallinna, et saata edasi Ukrainasse. 31. kuupäevaks ei olnud aga vedajat koormaga välja ilmunud. Vedaja ei vastanud ka telefonile, ega andnud infot, mis on kaubaga juhtunud. Ekspedeerija saatis vedajale trahvi hoiatuse. 4. augustil sai ekspedeerija teada, et koorem seisab Paldiski sadamas. See oli sinna jõudnud poolhaagisega Saksamaalt. Kuna aga vedajal ei olnud raha vanade võlgade maksmiseks, oli treiler arestitud ja ei lastud sadamast välja.

6. augustil hakkas vedaja nõudma ettemaksu. Kuna teadis, et teda ähvardab eksepdeerija poolt trahv, siis oli vedaja nõudmine, et koorma transpordi eest makstaks ette täishind või koormat ei tooda üldse kohale.

Ekspedeerija sellega nõus ei olnud. Augusti jooksul oldi kirjavahetuses ja jagati üksteisele hoiatusi. Vedaja üritas veohinda nõuda ka kaubaomanikult, kuid too leidis, et tal ei ole vedajaga mingit pistmist, sest veoleping on tehtud ekspedeerijaga. Lõpuks teatab vedaja, et võõrandab kauba enampakkumise teel.

Et kaupa päästa, esitab ekspedeerija vedaja vastu hagi, et kaup väljastataks kaubaomanikule. Kohtutäitur arestib kauba, mille vedaja oli hoiustanud tasulises laos. Ekspedeerija aimab, et vaidlus ei lahene ühe päevaga, samas ladustamise tasu hakkab jooksma, mistõttu tegi ettepaneku hoiustada kaup eksepdeerija laos. Kohtutäitur ei nõustunud.

Esimene otsus tuli Harju Maakohtust kahe aasta pärast.

Esimene otsus on ekspedeerijale positiivne, sest see tehakse täies ulatuses ekspedeerija kasuks. Allante Transport oli oma selgitustes viidanud, et teostas pandiõigust tuginedes juba 2006 aastal vedaja ja ekspedeerija vahelise vaidluse tõttu maksmata jäänud arvele. Kohus viitas CMR konventsioonist tulenevale nõude üheaastasele aegumistähtajale ja ütles, et selle arve põhjal ei olnud vedajal õigust kohaldada aastaid hiljem pandiõigust. Ka kohtusse viinud 2009. aasta veo puhul ei olnud vedajal veel õigust rakendada pandiõigust, kuna pandiõiguse rakendamise ajaks ei olnud vedajale esitatavad arved muutunud veel sissenõutavaks, sest nende maksetähtajad olid alles tulevikus.

Vedaja kaebab otsuse edasi ringkonnakohtusse. Tulemus on sama - otsus ekspedeerija kasuks ning kõik kulud jäävad vedaja kanda.

Vedaja ei anna alla ja pöördub Riigikohtusse. Riigikohtu kolleegium rahuldab kassatsioonikaebuse osaliselt ja saadab asja uuesti arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtusse. Kaasa annab suunised, et vaidlus tuleb uuesti läbi vaadata lähtuvalt Saksa pandiõigusest, sest kaup võeti vedaja valdusesse Saksamaal. "Saksa õiguse järgi tuleb kindlaks teha, kas vedajal tekkis pandiõigus, kui ta võttis Saksamaal kaubad oma valdusse," seisab Riigikohtu selgitustes.

Ringkonnakohus analüüsibki asja Saksa õigusest lähtuvalt ja jõuab varasemaga täiesti vastupidisele otsusele. Saksa õiguse järgi selgub, et vedaja võib pandiõigusega tagada veolepingust tulenevaid rahalisi nõudeid sh ka tulevasi ja tingimuslike tasunõudeid. Ringkonnakohtu otsus tuli täielikult ekspedeerija kahjuks. Nüüd pöördus kassatsioonikaebusega Riigikohtu poole omakorda NBI Logistic, kuid seda kaebust enam arutusele ei võetud. Otsus oli lõplik.

Tagantjärele nendib Šehhovtsov, et ei oleks pidanud üldse hakkama tegelema koorma otsimisega. Kuna kõik ekspedeerija vastutuse riskid olid kindlustatud, oleks pidanud laskma koorma kadunuks tunnistada ja edasi oleks sellega tegelenud juba kindlustusfirma. "Aga meie tahtsime oma klienti hoida ja hakkasime kohe tegelema, kui koorem kohale ei olnud jõudnud," rääkis Šehhovtsov. Tulemust sellel paraku ei olnud. Kauba omanik, kellel ei olnud vedajaga mingeid probleeme, jäi lihtsalt oma koormast ilma. Vähe sellest. Neli aastat kestnud kohtuvaidlused olid tekitanud ekspedeerijale advokaadikulusid 28 000 eurot ja vedajale 25 000 eurot. Lisaks tuli tasuda arestitud kauba hoiutasu. Kõik see jäi kohtuvaidluses kaotanud ekspedeerija kanda, kokku ligi 60 000 eurot. Pandiks võetud kauba enda väärtus oli vaid 15 000 - 18 000 eurot. Šehhovtsov on nõutu. Vaidlusalune arve, mis 2006. aastal poolte erimeelsuste tõttu oli jäänud maksmata ja mille nõude kohtud ka aegunuks tunnistasid, oli vaid 400 eurot, ei ole võrreldav kõigi kuludega, mille tõid kohtuvaidlused.

Asjaõigusseadust ehk pandiõigust rakendatakse alati kauba vastuvõtmise maa seadusandluse järgi poolte vahelises lepingus ei ole kokkulepitud teisiti.

Jüri Šehhovtsov, NBI Logistic juht

Ekspedeerija jääb vedaja nõudmiste meelevalda

Praegu võib vedaja hakata kohe esitama nõudmisi, et tal tekkisid lisakulutused, mis tuleb tasuda, muidu koormat kätte ei saa. Selle kohtulahendi põhjal võib iga vedaja hakata ekspedeerija käsi väänama. Näiteks ei ole vedajal raha, et maksta sadamas. Ja kuigi ekspedeerijaga on kokkulepitud, et raha makstakse pärast vedu, hakatakse pandiõigusega ähvardades kohe raha nõudma.

Täielik jama on ka, et kohaldatakse riigi seadust, kus kaup peale võeti (kuigi vaidluse osapooled on Eesti ettevõtted). Mis juhtub, kui kaup tuleb Hiinast või Jaapanist konteineriga? Kas siis hakkab vaidlus toimuma Hiina ja Jaapani seaduste järgi ja peame hakkama vaatama, mis nemad on oma seadustes välja mõelnud? Kas on Eestis ükski kohtunik, kes tunneb Jaapani seadusandlust? Soovitatakse veolepingus pandiõigus välistada. Kuid vedajad ei ole sellega nõus.

Kai Amos, vandeadvokaat

Välistage veolepingus pandiõigus

Pandiõigus on vedajate jaoks oluline õigus. See on pea ainus võimalus, kuidas ennast kaitsta.

Pandiõigus hakkab kehtima kauba valdusse võtmisel, kuid seda võib kohaldada, kui on olemas nõue.

Asjaõigusseadus ehk pandiõigus kohaldub alati kauba vastuvõtmise maal. Kui kaup võetakse vastu Hiinas või Jaapanis, siis peab nende riikide seadusi teadma. Pooled võivad veolepingu sõlmimise käigus välistada vedaja pandiõiguse. Lepingusse pannakse kirja, et sellel veol ei kehti pandiõigus. Kui pealelaadimise koht on riigis, mille seadusandlust ei tunne, siis tasub seda kaaluda. Samuti võivad pooled kokkuleppida, millise riigi seadusandlust kohaldatakse. Kui kokku ei lepita, siis kohaldatakse selle riigi seadusi, kus peale laaditi.

Riigikohtu lahendus on märgilise tähendusega. Nüüd on teada, kuidas Riigikohus otsustab ja tõlgendab ning selle järgi peab kohandama oma käitumist.

Alvar Tõruke, Ekspedeerimise ja Logistika Assotsiatsiooni juhatuse esimees

Lahendage vaidlused kohe ja kohtuväliselt

Kohtu otsust ei ole ma pädev vaidlustama. Aga soovitada võin, et nii kliendil kui ekspedeerijal tuleb valida oma koostööpartnereid. Kui ekspedeerija ja vedaja vahel on mingi vaidlus, siis see tuleb lahendada ja fikseerida kahepoolse kokkuleppega. Alles seejärel anda vedajale uus töö, mitte varem. Alltöövõtjaga tuleb oma suhted klaarida, et oleks turvaline talle usaldada oma veos.

Vaidluste puhul peab lähtuma, et tulevane kahju oleks võimalikult väike.Kui on vaja, siis maksta natuke, et saada probleemist edasi. Sellega säilitab suure hulga raha, kliendi ja võidab aega.

Klientidele on soovitus: tundke oma ekspedeerijat. Et ekspedeerija oleks vastutusvõimeline ja finantsiliselt võimeline probleeme lahendama.

Toivo Kuldkepp, ERAA peasekretär

Pandiõiguse kasutamine  on ohtlik

Pandiõigus on keeruline teema. Eri riikides on erinevad tingimused. Paljudel vedajatel on jäänud ekspedeerijatelt raha saamata. Meilt on küsitud, kas me võime kasutada pandiõigust? Me oleme öelnud, et olge äärmiselt ettevaatlikud. Sellega võib kaasneda väga palju nõudeid kui pandiõiguse rakendamine ebaõnnestub. Me ei soovita vedajatel kasutada pandiõigust.

Kommentaarid on pandiõiguse ümarlaualt ja logistikauudised.ee Transpordikindlustuse konverentsilt.

Autor: Tanel Raig, Kristi Malmberg