Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EfTENi fondi kasum kasvas 2,2 korda suuremaks
EfTEN Kinnisvarafondi puhaskasum kasvas 2013. aastal tunamullusega võrreldes 2,2 korda, 10,21 miljoni euroni. Kontserni müügitulu kasvas aastaga 90%, 10,23 miljoni euroni.
Fondijuhi Viljar Arakase sõnul on tulemuste taga nii 11 uut investeeringut, kaks müüdud investeeringut, regiooni parim brutorentaabluse näitaja kui ka üüritulude kasv. “Samas on meie varad hinnatud selgelt konservatiivselt, sest jooksva aasta tootlus rahavoos on 8,44%. See on väga hea näitaja,” ütles Arakas.
EfTENi majandusaruande järgi kaasas kontsern eelmisel aastal aktsiaemissioonidega 28,3 miljonit eurot, millest aasta lõpu seisuga oli investeerimata kapitali 13 miljonit eurot.
Vabast rahavoost 80% dividendiks. EfTEN Kinnisvarafondi dividendipoliitika järgi maksab kontsern vabast rahavoost 80% aktsionäridele (bruto)dividendiks. Eelmisel aastal maksis fond (neto)dividendi 1,4 miljonit eurot ehk 5,59 senti aktsia kohta, tänavu teeb kontserni juhatus ettepaneku maksta netodividendi 2,44 miljonit eurot ehk 6,05 senti aktsia kohta.
Lisaks teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku vähendada aktsiakapitali 2,1 miljoni euro võrra, mis suurendab aktsionäridele väljamakset 5,2 sendi võrra aktsia kohta.
Mullu 11 uut investeeringut. Eelmise aasta lõpu seisuga on kontsernil 21 ärikinnisvarainvesteeringut, mille väärtus bilansipäeval oli 146,8 miljonit eurot.
Mullu tehtud 11 uuest investeeringust läks kaks Lätti, kokku 56 miljoni euro eest. “Läti, kes sai kriisis kõige rohkem kannatada, on pärast Dombrovskise (Läti peaminister aastatel 2009–2013 – toim) reforme saanud väga hea põhja majanduskasvuks. Kogu regiooni mõjutavad ka sündmused Ukrainas, mis suurendavad jällegi ebakindlust,” kommenteeris Arakas. Tema sõnul peab EfTEN läbirääkimisi uuteks investeeringuteks Lätis ning samuti ollakse huvitatud Leedust. “Leedus oleme ka nii-öelda õhku nuusutanud, aga pole kahjuks seni veel ühtegi sobivat investeeringut leidnud,” ütles ta.
Mustika keskus kui kõige suurem investeering. Eelmise aasta kõige olulisemaks arendusprojektiks oli Mustika keskuse ümberehituse valmimine Tallinnas Mustamäel. Mustika keskus on kontserni suurim üksinvesteering, mille soetusmaksumuseks (kinnistu ostmine + ümberehitus) kujunes 30 miljonit eurot.
Kontsern müüs kaks kinnisvarainvesteeringut Tallinnas kokku 4,8 miljoni euro eest.
Tänavu on plaan teha uusi investeeringuid, mille maht ületab ühe investeeringu puhul 10 miljoni euro piiri.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.