Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Juhatuse liige peab olema hoolas. Mis on korraliku ettevõtja hoolsus?

31. märts 2014, 00:00

Äriseadustiku järgi peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohtu praktika järgi tähendab see, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmisel piisavalt informeeritud, ei tohi võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske ning tegutsema nii, nagu tegutseks mõistlik inimene säärases ametis sarnastel tingimustel.

Kui nendest tingimustest on kinni peetud, ei saa pidada juhatuse liiget hoolsuskohustust rikkunuks.

Ainult tulemusest ei piisa. Tuleb analüüsida, kuidas juhatuse liige otsuse või tehinguni jõudis, st hinnata mitte ainult lõpptulemust, vaid juhatuse liikme käitumist. Ainuüksi asjaolu, et tehing või toiming tõi kahju, pole piisav, et juhatuse liige vastutusele võtta. Seega ei too kahjumlikud tehingud alati kaasa vastutust, samas võib mõne kasumliku tehinguga vastutus kaasneda. Juhatuse liikmelt ei saa nõuda tegusid, mis tooks ettevõttele kasu või üksnes kaitseksid osanike, töötajate ja võlausaldajate huve. Selle asemel peaks hindama juhatuse liikme tegevuse kvaliteeti, mis viis otsuseni, ning vaadata, kas selle eesmärk oli tagada ette­võtte jätkusuutlikkus ning püüd suurendada kasumit.

Hoolsus päästab kahju hüvitamisest. Juhatuse liikmed, kes  on oma kohustuste rikkumisega kahju tekitanud, vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Hoolsuse hindamisel võetakse arvesse tema oskusi ja teadmisi. Nii eeldatakse juristi koolitusega juhatuse liikmelt põhjalikku seadusetundmist või audiitori kvalifikatsiooniga isikult põhjalikke teadmisi raamatupidamisest ja finantskontrollist.

 

Tasub teada

  • Kuidas hinnata hoolsust

Juhatuse liikme kohustused
– ta peab olema hoolas.
– ta peab olema otsuste vastu­võtmisel piisavalt informeeritud.
– ta ei tohi võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske.
– ta peab tegutsema nii, nagu tegutseks mõistlik inimene säärases ametis sarnastel tingimustel.

Iga toimingu või tehingu ­puhul tuleks hinnata
– kas juhatuse liige on ühingule lojaalne. Äriühingu huvid ongi peamine kriteerium, millest lähtutakse juhatuse liikme käitumisstandardi hindamisel.
– kas äriühingu jaoks oli tegemist tavapärase või erakordse tehinguga, mis nõuaks suuremat hoolsust.
– konkreetse äriühingu omapära ja tegevusvaldkonda.
– äritavasid ja kombeid sarnases valdkonnas ja sarnastes olukordades.
– tehingu tegemisel hetkeolukorda ja olemasolevat infot või selle saamise võimalusi.
– kas juhatuse liige pidas silmas ühingu parimat kasu, st kas ta käitus ühingu suhtes majanduslikult otstarbekalt.
– kas juhatuse liige hindas tehingu riske adekvaatselt.
– kas juhatuse liige rakendas piisavalt meetmeid, et kahju ära hoida.
– kas juhatuse liikmel on piisavalt teadmisi, et toimingut või tehingut teha, või oleks ta pidanud kaasama eksperte või kõrgemalseisvaid organeid.
– kas juhatuse liige täitis seadust ja äriühingu sisereeglistikku ja -tavasid (nt teiste juhatuse liikmete või kõrgemal­seisvate organite kaasamine, nende antud juhiste ja korralduste täitmine).

Juhatuse liige täidab hoolsuskohustust, kui ta
– teeb ärilise otsuse heas usus ega ole sellest isiklikult huvitatud.
– on oma ärilise otsuse kohta informeeritud määral, mida ta peab antud tingimustel mõistlikult piisavaks.
– usub ratsionaalselt, et tema äriline otsus on äriühingu parimates huvides.

 

Näide

  • Majanduslik otstarbekus

Juhatuse liige on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Riigikohus puudutas seda põhimõtet esimest korda 1996. aasta lahendis. Selles vaidluses rikkus juhatuse liige ainumüügiõiguse lepingut, organiseerides kaupade müüki teise ettevõtte kaudu lepinguga keelatud piirkonnas. Selle tagajärjel tuli ühingul tasuda lepingu teisele poolele leppetrahv. Kohus leidis, et juhatuse liige peab arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, tegutsema heas usus ning ilmutama küllaldast tähelepanu ja hoolsust vältimaks äriühingule põhjendamatu kahju teket. Juhatuse liige oli kohustatud kompenseerima kahju, mis tema tegevuse tulemusena äriühingule tekkis.

  • Mõistlikkus

Tallinna ringkonnakohus pidas ebamõistlikuks juhatuse liikme käitumist, mille tagajärjel sõlmiti alla omahinna renditööjõu teenuse leping.
Leping sõlmiti selliselt, et esialgsed rendimaksed ei katnud isegi kõiki tööjõukulusid (sh makse), vaid üksnes töötajatele välja­makstava summa. Kohus leidis, et selline käitumine on ebamõistlik ja majanduslikult ebaotstarbekas. Juhatuse liige oli seejuures teadlik, et selliselt maksudest kõrvalehoidmine pidi äriühingule tekitama maksuvõla.

 

Loe  lisaks

Raamat “Juhatuse liikme ­vastutus”
Äripäev
http://raamatupood.aripaev.ee

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. March 2014, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing