Maksuamet pitsitab alustavaid ettevõtjaid

31. märts 2014, 00:00

Maksuamet karmistas mullu suvel käibemaksukohustuslaseks pürgijate kontrolli. Umbes neljandik käibemaksukohustuslase numbri taotlejatest peab pärast avalduse esitamist maksuametis aru andmas käima.

Eelmisel aastal kutsuti maksuametisse oma ettevõtlust tõendama 23% numbri taotlejatest, lisaks analüüsiti 28% avaldustest ja vajadusel küsitleti nende esitajaid. Põhjalikum kontroll tehti seega poolte taotluste puhul. Kuna käibemaksukohustuslase number on alates 16 000eurosest aastakäibest kohustuslik, satub maksuameti huviorbiiti palju alustavaid ettevõtjaid.

“Maksuhaldur pöörab eelmise aasta suvest  suuremat tähelepanu esmakordselt äriühingut registreerima tulnud isikutele,” ütles maksu- ja tolliameti maksukorralduse talituse juht Monika Jõesaar. Ta põhjendas, et sagenesid juhtumid, kus kasutati ära puhta taustaga isikuid, et saada käibemaksukohustuslase numbrit kontrollita. Numbri saamisele järgnes tihti juhatuse liikmete vahetus. “Kontrolli eesmärk on tagada, et käibemaksukohustuslase numbrit ei hakata kuritarvitama ja et registrisse saavad vaid ettevõtted, kel on ka tegelik soov ettevõtlusega alustada,” selgitas Jõesaar.

“Mööname, et põhjalikum kontroll võib ­ka ­ausale ettevõtjale ebamugavusi põhjustada,” nentis Jõesaar. Samas on tema sõnul soodsa ettevõtluskeskkonna jaoks ettevõtte lihtsa asutamise kõrval sama oluline ka ausa konkurentsi tingimuste loomine ja maksupettuste ärahoidmine.

Probleemid korraldustest teatamisega. Eesti residendist Soome kodanik Juhani Tamminen, kes on jurist, ettevõtja ja ajakirjanik, rääkis Äripäevale oma värskest ebameeldivast kogemusest maksuametiga. Nimelt soovis Tamminen kliendi jaoks asutatud ettevõtte käibemaksukohustuslaseks registreerida, kuid kuna maksuamet saatis korralduse täiendavate tõendite esitamiseks ainult posti teel ja kiri ei jõudnud õigel ajal temani, jäi registreering saamata (vt kronoloogiat artikli juures).

Maksuametnik Jõesaare sõnul tuleneb kohustus saata korraldus inimesele tähitud kirjaga maksukorralduse seadusest. “Mööname aga, et e-posti aadressi olemasolul on mõistlik saata korraldus ka e-posti aadressil  ja edaspidi arvestame sellega,” teatas Jõesaar. Ta lisas, et tänavuse poolaasta lõpus loodab amet ettevõtluse kontrolli korraldusi edastama hakata e-maksuameti kaudu.

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis märkis, et maksuameti korralduste saatmine kirja teel on probleem olnud häirivalt kaua. “Kuna see praktika on neile kasulik, sest nii saab väga lihtsalt “tulemuse” kirja, siis ma ei näe erilist edu,” kommenteeris Lehis.

Tammineni juhtum näitab ilmekalt veel üht maksuameti tegevuse olulist kitsaskohta. Nimelt kasutab maksuamet korralduste saatmiseks tähitud ärikirja teenust, mille puhul ootab kiri postkontoris saajat kuni 15 päeva. Korralduste tähtaeg on aga lühem ja hakkab tiksuma juba siis, kui maksuametnik oma kontoris teate koostab.

Pea iga nädal maksuametis. Jõesaar andis mõista, et registreeringu taotleja peaks ka ise taipama, millal ta maksuametisse oodatud on. Nimelt peab amet seaduse kohaselt isiku registreerima viie tööpäeva jooksul avalduse esitamisest. “Seega, kui viie tööpäeva jooksul avalduse esitamisest ei ole registreerimise otsust maksumaksjale edastatud, siis järelikult olete oodatud maksuametisse,” selgitas Jõesaar.

Maksukonsultant Jüri Kalda tegeleb nagu Tamminengi muu hulgas klientide jaoks ettevõtete asutamise ja asjaajamisega. Nii on tal Äriregistri andmetel kehtiv seos ligi 80 ettevõttega. “Käin kutse peale maksuametis pea iga nädal korra,” ütles ta. Kalda sõnul on kindel, et kui tema firma asutab ja soovib seda käibemaksukohustuslasena registreerida, saabub paari päeva jooksul eitav vastus, kuna ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud. “Vastus on eitav olenemata sellest, kas firmal on tehinguid ette näidata või mitte,” väitis Kalda. Ta lisas, et tulemus on ikka see, et varsti tuleb registreerimisest keelduv otsus.

“Iga kohtumine maksuametis tähendab vähemalt kaht tundi istumist akendeta ruumis ja rumalatele küsimustele vastamist. Ning tulemus on ikka see, et varsti tuleb äraütlev otsus,” oli Kalda kriitiline.

Lahendus oleks paindlikum registreerimine. Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lehise sõnul on mingi filter vajalik, kuid muret teeb, et eluvõõraste või ebapädevate ametnike tõttu tekib raskusi ka täiesti korralikel ettevõtjatel. Ta tõi näiteks, kuidas välismaale teenuseid osutavatele ettevõtjatele öeldakse külma rahuga, et mis te ikka ennast registreerima hakkate, te ju nagunii käibemaksu ei maksa. Lehise sõnul loodavad ametnikud seejuures, et inimesed lähevad õnge ja loobuvad neile seadusega kuuluvast käibemaksu mahaarvamise õigusest. “Rääkimata igasugu muudest asjadest, kus kahtlustatakse kõiki ja kõike, sest üldjuhul ei ole registreeringu taotleja veel tegevust alustanud ja seega on paljusid asju raske tõestada,” ütles Lehis. Siis hakatakse vorpima eellepinguid, äriplaane ja muid libadokumente ainult maksuametniku jaoks, lisas Lehis.

Üks võimalus probleemi leevendada oleks Lehise sõnul see, kui käibemaksuseadus lubaks tagasiulatuvat registreerimist või enne registreerimist tehtud kuludelt käibemaksu mahaarvamist. “Siis oleks kontrolliperiood pikem ja rahulikum,” märkis ta.

  • Läti ettevõtja lõi meidki puudutava pretsedendi

Eesti maksuametnike kontroll käibemaksukohustuslaseks pürgijate suhtes on karmistunud osalt Euroopa Kohtu otsuse tõttu. Otsus puudutas Läti ettevõtja juhtumit, kus ettevõtjal jäi registreering piisava põhjenduseta, kuigi Läti seadusele tuginedes, saamata. Euroopa Kohtu lahend (14.03.2013, kohtuasi nr C-527/11) ütleb, et Euroopa Liidu direktiiv ei luba liikmesriigi maksuametil keelduda taotlejale käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit andmast vaid sel põhjusel, et taotleja ei suuda tõendada, et tal on olemas deklareeritud majandus­tegevuseks vajalikud majanduslikud, tehnilised ja rahalised vahendid. Maksupettuste ja maksude vältimise vastane võitlus on küll eesmärk, kuid sellegipoolest ei tohi meetmed minna kaugemale, kui on vajalik maksu kogumise kindlustamiseks ja pettuste ärahoidmiseks. Käibemaksu mahaarvamise õigust ei tohi seada süstemaatiliselt kahtluse alla, märgiti lahendis.

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis sõnas, et Eesti maksuameti aktiivsus käibemaksukohustuslaseks pürgijate kontrollimisel on kindlasti seotud selle Euroopa Kohtu lahendiga, mis nõuab maksuhaldurilt sisulist kontrolli ega luba keelduda registreerimisest ­ainult formaalsetel põhjustel.

 

Kronoloogia

  • Maksuameti korraldus saabus postiga liiga hilja

Soomlasest jurist Juhani Tamminen tõi näite, kuidas tal hiljuti ei õnnestunud ettevõtet Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerida, kuna teade tähitud kirjast ei jõudnud õigel ajal temani.

21. veebruar
Ramo Baltic OÜ juhatuse liige Juhani Tamminen esitas maksu- ja tolliametile avalduse ettevõtte registreerimiseks käibemaksukohustuslaseks. Ta oli ettevõtte asutanud Soome kliendi jaoks.

26. veebruar
Maksuamet koostas korralduse, et soovib 5. märtsil (ehk viis tööpäeva hiljem) kell 10 saada õigustatud isikult ametis tõendeid Ramo Balticu ettevõtluse kohta.
Korralduse pani amet teele Eesti Posti tähitud ärikirjana.

5. märts
Maksuamet tegi otsuse, et Ramo Baltic jäetakse käibemaksukohustuslaseks registreerimata, kuna keegi ei ilmunud ametisse. Ramo Balticu juhatuse liige Tamminen ei olnud aga korraldust enda sõnul veel kättegi saanud.

6. märts
Ramo Balticu aadressile jõudis teade tähitud kirjast, milles oli korraldus ilmuda maksuametisse eelmisel päeval.
Oluline on märkida, et Eesti Posti teatel oli kirjas, et postkontor säilitab kirja adressaadi jaoks 15. märtsini, samas kui maksuameti korralduse tähtaeg oli juba 5. märtsil. Niisugust olukorda peaksid kirja saatjad Eesti Posti soovitusel vältima.

 

Üks küsimus

  • Miks võib maksuamet keelduda käibemaksu­kohustuslase registreerimisest?

Monika Jõesaar, maksu- ja tolliameti maksukorralduse talituse juht
Keeldumise põhjusteks on nii ettevõtluse puudumine kui ka käibemaksukohustuslaste registri numbri kuritarvitamise ennetamine.
Mullu kevadise ­Euroopa Kohtu lahendi valguses on maksuametil õigus keelduda registrinumbrit andmast isikutele, kes võivad hakata seda kuritarvitama.
Keelduva otsuse võib amet teha juhul, kui on põhjendatud kahtlus, tulenevalt isiku varasemast korduvast negatiivsest maksukäitumisest. Nii on võimalik hoida registrist eemale näiteks isikud, kes ühe äriühingu võlgadega maha jättes kannavad tegevuse uude kehasse üle ja jätkavad pettusi.
Samuti soovime hoida registrist eemal need firmade loojad, kelle ettevõtluseks on käibemaksukohustuslase registreeringuga äriühingute müük.
Registreeringu taotlemine ettevõttele selleks, et äriühing edasi müüa, ei ole lubatud. Jurist võib volituse alusel äriühingu asju ajada ja küsida osutatud teenuse eest tasu.
Kuid lubatud ei ole see, et jurist väidab maksu- ja tolliametile, et hakkab ise ettevõtlusega tegelema ja toob sellekohased tõendid, kuid pärast registreeringu saamist võõrandab äriühingu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. March 2014, 17:43
Otsi:

Ava täpsem otsing