Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Bank Saint Petersburg: Venemaal rahutu aeg

Ave Lepik, Alyona Stadnik 31. märts 2014, 16:04

Venemaal on praegu viimase kümne aasta kõige rahutum aeg, tunnistas Indrek Neivelti osalusega Bank Saint Petersburgi asepresident Mihhail Frid Äripäevale.

Fridi sõnul on rahvusvaheliste sanktsioonide mõjust vara rääkida, kuid ilmselt võidab nendest Venemaa, sest raha tuleb tagasi kodumaale.

Järgneb intervjuu Mihhail Fridiga.
Kuidas läheb praegu teie pangal, kas tunnetate, et praegune olukord Venemaal mõjutab teie äri?
Tegelikult, kui me räägime sanktsioonidest, siis on need olnud kehtivad alles mõned päevad, seega rääkida nende mõjust on veel suhteliselt keeruline. Kui rääkida majandusest, siis rubla on nõrgenenud. Mis puudutab sanktsioone, siis siin on mitu külge. Võib vaadata, kuidas sanktsioonid mõjutavad inimesi, kuidas mõjutavaid neid, kes on sattunud musta nimekirja ja kuidas need mõjutavad nende ettevõtteid ning saab vaadata sanktsioonide mõju Venemaa majandusele üldiselt. Sellest kõigest on võimalik palju rääkida.

Mida arvate Venemaale kehtestatud sanktsioonidest?
Finantssektori jaoks mõjutavad sanktsioonid rahalisi investeeringuid lääneriikidesse. See tähendab, et lükatakse tagasi planeeritud IPOsid, võlakirjaemissiooni Venemaa emitentidele, mis tegelikult raskendab ligipääsu lääneriikide kapitalile Venemaa turul. Iga investor teeb riskide korrektuure, riski suurenemine Venemaal tähendab seda, et raha väärtus saab olema kõrgem. Kui rääkida mõjust konkreetsetele struktuuridele, siis ühest küljest on see esimest korda Venemaa finantsajaloos, kus blokeeritakse rahvusvahelisi pangakaarte, kasutajate jaoks oli see šokk. Igasugustel sanktsioonidel on erinevad aspektid.

Ühest küljest nendele, kellele on kehtestatud sanktsioonid, neile saab olema valitsuse toetus, teisest küljest professionaalsete finantsistide jaoks ei ole keeruline leida tee, kuidas sanktsioonidest pääseda. Võimalik, et sanktsioonid saavad olema mingil määral isegi Venemaale kasulikud, sest Vene raha hakkab aktiivsemalt tagasi tulema lääneriikidest, kusjuures nendele läänes ei ole see sugugi kasulik.

Kuidas teie pangaga on, kas praegu läheb plaanipäraselt või olete mingeid projekte peatanud?
Ei, me ei ole korrektuure teinud. Sellel aastal tegime plaane vastavalt majanduse aeglustumisele, nagu tegid seda ka teised Venemaa pangad. Me ei ole planeerinud suurt kasvu.

Olen kuulnud, et viimastel kuudel on inimesed oma raha pankadest välja võtnud ja seda investeerinud kinnisvarasse. Milline olukord on teie pangas, kas ka teilt viiakse raha välja ja investeeritakse mujal?
Kui rääkida Venemaa finantsturust, siis kui venelased kaotasid raha Küprose panga default'i ajal, siis hakkas massiline raha sissevool rahvusvahelistest pankadest Venemaale. See oli umbes aasta tagasi. Siis tekkis ka küsimus, kuhu see raha läheb. Nagu alati mitterahulikul ajal - aga praegu on kõige rahutum aeg viimase kümne aasta jooksul - investeerivad inimesed oma raha kindlatesse ja usaldusväärsetesse vahenditesse, üks nendest on alati olnud kinnisvara.

Kas see tähendab, et kinnisvaraarendajad ja ehitajad alustavad praegu uusi projekte ja otsivad finantseerimist?
Mina ei näe suuri muutusi kinnisvaraarendusturul, projekte on palju aga neid ehitatakse samamoodi nagu enne. Ma ei saa öelda, et ehitatakse rohkem või vähem. Arvan, et kinnisvaraarendajad lihtsalt lõpetavad projekte, mis on juba varem alustatud.

Teie ettevõttel on partnerid ka Ukrainas, keda te finantseerite, milline signaal sealt tuleb, kui palju nemad tunnevad muret majanduse ja äri pärast?
Jah, meil on projektid Kiievis. Üle aasta tagasi alustasime projekti ka Krimmis, aga keegi tol hetkel ei osanud aimata, mis seal toimuma hakkab, see on lihtsalt kokkusattumus. Meie partner, kes on Krimmi projektiga seotud, peab hakkama taotlema uusi lubasid Ukraina pankadest, ja loomulikult ka meie muretseme. Ma ennustan, et tulevikus saab olema palju kohtuvaidlusi, mis puudutab kinnisvara Krimmis.

Praegu te uusi projekte Ukrainas ei vaata?
Kahjuks on vaja aega, et aru saada, mis situatsioon on ja millised on mängureeglid. Paljud Venemaa ärimehed mõtlevad sellele, et vähendada oma aktiivsust välismaa turgudel, eriti mis puudutab Ameerikat ja Euroopat.

Rahvusvahelised ettevõtted, kellel on äri ka Venemaal, vaatavad oma investeeringuid ettevaatlikult. Kas teil on partnereid ka teistes riikides, mida nemad räägivad?
Meil on börsil noteeritud pank, meie aktsionärid on lääne ettevõtted ja fondid. Sündmused arenevad nii kiiresti, et praegu saan öelda, et kõik on ootepositsioonis.

Kuidas te ise vaatate nende sanktsioonide peale, kas nad on piisavalt karmid või oleks võinud USA ja EL veel karmimad sanktsioonid kehtestada?
Mis puudutab sanktsioone, siis riigid, ja ka Venemaa nende hulgas, mängivad mängu, kus on väga raske öelda, kes siin võidab või kes kaotab - või pigem kaotavad kõik, kõige rohkem Euroopa.

Kipun arvama seda viimast varianti. Ameerika vaatenurgast on hea kehtestada sanktsioone, millest kõige rohkem kaotab Euroopa, kes on Venemaa jaoks põhiline kaubandus- ja finantspartner. Sanktsioonid eelkõige nõrgendavad pigem Euroopa panku. Kogu situatsioon Ukrainaga on üpris keeruline malemäng, kus on suur partii, kus poliitikud ja juhtfiguurid teevad käike, millel on erinevad eesmärgid. Hetkel on keeruline hinnata, mis ja kuidas saab olema edasi.

Need sanktsioonid on eriti naljakad nende ametnike vastu, kellel niikuinii seaduse järgi ei tohi olla pangakontot läänes ja kes ei tohi seal osta kinnisvara.

Millistesse Venemaa sektoritesse te soovitate praegu investeerida?
Kui rääkida otseinvesteeringutest, siis iga ettevõte ikka vaatab selliseid investeeringuid, mis on tema ärile lähedasemad. Kui rääkida portfellinvesteeringutest, siis üsna varsti Venemaa ettevõtete aktsiad muutuvad odavaks, sellises olukorras oleks mõttekas sinna investeerida. Kui rääkida investeeringutest kinnisvarasse, siis see on juba ülehinnatud.

Mis te arvate, millal olukord laheneb ja maha rahuneb?
Kõik oleneb riigijuhtidest ja nende poliitikast ning soovist. Praegu on raske ennustada, sest ka kuu aega tagasi ei osanud keegi ennustada Krimmis toimunut. Kui hetkel põhimõtteliselt miski ei muutu, siis olukord stabiliseerub aasta-kahega. Aga kui olukord läheneb külmale sõjale, siis saab olema keeruline.

Kui reaalne on külma sõja oht?
Ma ei imestaks, kui see juhtuks.

Mida teie arvate olukorrast Krimmist?
Ma ei ole poliitik ja mul on raske selliseid asju kommenteerida. Oluline on hinnata otseseid ja kaudseid võimalikke kaotusi sanktsioonide tõttu. Samas tuleb aru saada sellest, et Krimmil on Venamaale suur tähendus, aga selle eest võitlesid aastakümneid ka Venemaa impeeriumi väed ja venelastele on see alati olnud, kui osa nende territooriumist.

Ettevõtted, kel on täna aktsiaid Ukrainas, kas neid tuleks müüa või osta?
On kolm positsiooni: müüa, osta ja hoida. Praegu pigem hoida.

Miks?
Sest miinimumhinnaga müüa ei ole mõistlik.

Millise signaali annab praegu Venemaa oma käitumisega?
Kordan ennast, ma ei ole poliitik ega taha neid asju kommenteerida. Aga minu kui eraisiku arvamus on, et selles situatsioonis on liiga palju propagandat ja vähe informatsiooni mõlemalt poolelt. Ma ei usu, et Venemaa hakkab kunagi mingisugusel viisil ähvardama mingisuguseid riike, seda enam oma naabreid. Olukord Krimmiga ja Ukrainaga on unikaalne, ja iga konfliktset situatsiooni kasutavad poliitikud ja lihtsalt seiklejaid omakasuks ära.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. April 2014, 15:58
Otsi:

Ava täpsem otsing