Eesti idufirmad eeskujuks maailmale

Brüsselis Euroopa Komisjoni korraldatud innovatsioonikonverentsil osalenud Arvai vastas küsimusele, kuidas suudaks Eesti jõuda Rootsile majanduslikult lähemale, et eestlased peavad muutma teistele järelejõudmise mõtet. “Te peate looma maailma, millele näiteks Rootsi tahab järele jõuda. Idufirmade loomine on kindlasti üks viisidest,” ütles ta. “Aga kuni eestlased arvavad, et nad tahavad sama, mis on rootslastel, siis ei jõua nad kunagi Rootsile järele, sest Eesti jääks pidevalt ühe sammu maha.” Tema sõnul aitaks mõttemaailma muutmine Eestil mitte ainult Rootsit kinni püüda, vaid ka naabrist mööduda.

Idufirmade poolest teistest ees. Peter Vester­backa sõnul on Eesti läänenaabritest juba möödunud, kui vaadata pelgalt idufirmade aktiivsust. Eestil läheb lausa suurepäraselt.

Vesterbacka toob esile Eesti ja Soome idufirmade koostööd ning julgustab enamakski. Ta toob näite Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ­visiidist Jaapanisse, kus delegatsiooni kuulus lisaks Eesti ettevõtjatele ka Soome idufirma Sauna ja meie põhjanaabrite IT-konverentsi Slush korraldaja Martin Talvari.

Kuigi mõlemas riigis kiidab Vesterbacka tehnoloogilist poolt ja tootearendust, peaks kumbki muutuma ambitsioonikamaks ja suutma paremini turundada. “Meil on juba suured eeskujud ja edulood, mis on Euroopas puudu. Teil on Eestis Skype,­ meil on Soomes Rovio ja “Angry Birds”, Supercell, Linux ja muu,” ütles Vesterbacka. Rovio turundusjuhi sõnul innustavad sellised edulood teisigi.

Vesterbacka soovitab rohkem pöörata tähele­panu haridusele, et saaks aina enam õpilasvahetusi kahe riigi vahel. Samuti võiks suureneda koostöö e-valitsuse arenduses, mida Rovio esindaja hindab kõrgelt. “Ma usun tugevasti koostöösse. See on suurepärane, et teie president tuli novembris Slushile ja mina peaksin suvel tulema Eestisse. Me võiksime selliseid asju rohkemgi teha. Ja ühisdelegatsioonid, kus ministrid ja presidendid aitavad idufirmadel saada ligi sellistele riikidele nagu näiteks Hiina. Ülioluline!” kinnitas Vesterbacka.

Arvaile meeldib, et Eesti on lühikese ajaga muutnud mõtteviisi, mis on aidanud tõusta ­Euroopa üheks ettevõtlikumaks riigiks. Kui Eesti väljus Prezi juhi sõnul sotsialistlikust ajastust lootuseta pakkuda maailmale midagi väärtuslikku, siis Skype’i kogemus aitas kõigil jõuda mõtteni, et “Ei! Eesti suudab maailmas konkureerida ja mitte kogemuse, vaid loovuse kaudu.”

Arvai hindab kõrgelt eestlaste võimekust pakkuda maailmale midagi nii olulist ilma Silicon Valley kogemuseta, mistõttu näeb ta sellist juhtumit eeskujuna tervele Euroopale. Eriti olukorras, kus eurooplased on sarnaste saagade puhul muutunud skeptiliseks. Arvai sõnul ei usu Euroopa ettevõtjad, et nad suudaksid loovust kasutada maailmale millegi väärtusliku loomiseks.

“Me peaksime rohkem rääkima sellest, mis juhtus Eestis ja kogu Euroopas. Just sellised sündmused aitavad meil muuta tulevikku,” ütles Arvai.

 

Kuidas läbi lüüa?

1. Vali õige turg. “Maailmas on edu saavutamiseks vaja selgitada välja oma suurim turg ning sinna suunduda. Meile (Prezi – toim) on suurim turg USA. See on aste enne üleilmseks minekut. Kui me ei ole edukad USAs, ei ole me edukad ka muudel turgudel. Seepärast oleme algusest peale keskendunud hea toote valmistamisele ameeriklaste jaoks. Sama kehtib iga teise ettevõtja kohta, tulgu ta Eestist või Kreekast. Paugutage otse suurima turu suunas, ärge võtke vahesammudena väiksemaid piirkondi, nagu Suurbritannia või Saksamaa.” – Prezi tegevjuht Peter Arvai

2. Õpi pidevalt. “Idufirmade arendamisel on oluline õppimisvõime. Mida vähem sa tead, seda parem. Samuti on väga oluline olla õigel ajal õiges kohas. Üritasime raha leida Belgias, hiljem ka Pariisis, kuid see oli vägagi raske, kui mitte võimatu, sest inimesed tahtsid näha äriplaani. San Franciscos suhtuti teisiti – ärimudeli asemel huvituti rohkem turu olemasolust. Seeläbi leiti võimalus rahastuseks. Vahet pole, kust sa tuled, tähtis on, kuhu sa tahad minna,” – Storify kaasasutaja Xavier Damman.“Õpi hoolega. Ettevõtja peab pidevalt olema õpperežiimis. Mina reisin tihti, iga päev õpin palju, kohtun inimestega. See on ülioluline! Ühel hetkel, kui arvad, et oled kõigest aru saanud, siis oled surnud. Äärmiselt tähtis on hoida avatud meelt, näha uusi võimalusi ning nende järgi minna. Ei tohi karta teha midagi teisiti, midagi uut. Julgustan alati valitsusi, sest need ei kaldu olema planeedi kõige kiiremad loomad, kuid valitsustel on samuti vaja õppida ja palju kiiremini vaja muutusi viia ellu.” – Rovio turundusjuht Peter Vesterbacka

3. Jaga julgelt ideid. “Inimesed kardavad senini oma ideid jagada, sest keegi võib selle varastada. Seda ei maksa karta. Maailmas on üle kuue miljardi inimese, kellest pooled on omavahel ühenduses. Tõenäosus, et ainult sinul on see kindel idee, on nullilähedane. Ideega saavutab edu see, kes saab võimalikult palju tagasisidet. Iga kord, kui ideed jagad, õpid seda lihtsamaks ­tegema ja õpid pitch’i (tutvustus, müük – toim) täiendama. Mida rohkem jagada, seda suurema tõenäosusega saavutad edu. Jaga võimalikult palju!Patentide tähtsus on bullshit. See on 20. sajandi aegne vana mõtteviis. Idufirmade maailmas puuduvad sellised asjad nagu patendid. See on järjekordne vahend võimetutele kaitsta oma olemasolu,” – Storify kaasasutaja Xavier Damman.

4. Jälgi kõhutunnet ja loo tulevikku. “On kahte tüüpi ettevõtlust: see, mis järgib trende, ja see, mis loob tulevikku. Tuleviku loomiseks ei saa järgida trende, need tuleb leiutada. Kõige põnevam ettevõtlusvorm ongi tuleviku leiutamine. Mõlemad mudelid töötavad, pigem on küsimus isiklikus maitses.” – Prezi tegevjuht Peter Arvai.“Järgige oma kõhutunnet! Ettevõtlus ja idufirmad on nagu surfamine – laine püüdmiseks pead olema vees. Kui sa vaatad kaldalt lainete möödumist, siis on juba hilja.” – Storify kaasasutaja Xavier Damman.

 

Arenduskulud

Portugal, Eesti ja Läti on innovatsiooni kasvu eestvedajad ehk riigid, millel on kõrgeim ­innovatsioonitulemuste paranemise näitaja.Madalaimad näitajad olid Rootsil, Suurbritannial ja Horvaatial.2012. aastal oli Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) kulutuste maht 2,18% SKPst. Majandussektorite kogukulutused ­TA-le ulatusid 2012. aastal 381 mln ­euroni.Viimase kümne aastaga (2002 vrd 2012) on Eesti TA kulutuste osakaal SKPst kasvanud enam kui kolm korda, kulutuste absoluutsumma aga ligi seitse korda. Kulutuste kiire kasv alates 2005. aastast on tingitud ELi struktuuri­raha kasutusele­võtust, mis on oluliselt aidanud kasvatada Eestis tehtavaid kulutusi teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile.

 

Peter Arvai

Prezi tegevjuht ja kaasasutaja.Prezi loob esitlustarkvara, mis konkureerib nt Microsofti PowerPointiga.Firma loodi 2009. aastal Budapestis. Mullu ületas Prezi kasutajate arv 30 miljoni piiri.Ainsa Euroopa ettevõttena ­annab Prezi 100 miljoni dollari väärtuses litsentse USA haridusprojekti, kus osalevad Apple, Microsoft, Verizon, AT&T, Sprint, Autodesk ja O’Reilly Media.

Peter Vesterbacka

Rovio turundusjuht.Firma loodi 2003. aastal Espoos.Ettevõtte 2012. aasta käive oli 152,2 mln eurot, puhaskasum 55,5 mln eurot.Firma mängu “Angry Birds” on laetud alla üle 2 miljardi korra.

Xavier Damman

Storify tegevjuht ja kaasasutaja. Storify on sotsiaalvõrgustiku­teenus, millega saab kasutaja koondada ja luua lugusid sotsiaal­meediakanalites (Facebook, Instagram, Twitter) jagatava informatsiooniga.Firma loodi 2010. aastal San Franciscos.