Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroala inflatsioon on liiga madal

01. aprill 2014, 00:00

Euroala inflatsioon vajub järjest sügavamale ohutsooni, kuid Euroopa Keskpank võib ka sel nädalal veel “ootame ja vaatame” positsioonile jääda.

Või siiski mitte. Danske Bank on üks väheseid, mis prognoosib euroalal uut intressimäära kärbet juba sel neljapäeval. Euroopa Keskpanga nõukogu mitme liikme sõnadest on loetud vihjeid muudest uutest tugimeetmetest, millega tahetakse Euroopa visalt toibuvat majandust elustada.

Uut alust andis neile ootustele eile avaldatud Eurostati esialgne hinnang märtsikuu inflatsioonile, mis jätkas veebruari 0,7 protsendilt langust aasta baasil 0,5%-le. See on väga kaugel euroalal optimaalseks hinnatud 2% tasemest ja madalaim näit 2009. aasta novembrist.

“Meie hinnangul on kaalukauss sel neljapäeval õrnalt kaldu Euroopa Keskpanga täiendava stiimuli poole,” kirjutas Danske Bank eile. Suurem osa agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikutest jäi aga rahulikuks. Küsitletud 57 analüütikust prognoosis intressimäära kärbet vaid kolm.

Arvestada tuleb paljusid tõiku. Ühelt poolt on märtsi numbris omajagu n-ö müra. Lihavõtte­pühad langevad tänavu märtsi asemel aprillikuusse, mistõttu on võrdlusbaas erinev.

Teisalt on madala inflatsiooni põhjustanud tsüklilised tegurid, mida Euroopa Keskpank otseselt ei kontrolli, nagu energia ja toidu hind maailma­turul, või Ukraina kriisist kannustatud kapitali väljavool Venemaalt, mis euro kurssi tugevdab. N-ö pehmemad märgid – usaldusindeksid – viitavad jätkuvalt euroala majanduse tasasele toibumisele.

Juba pool aastat ohutsoonis. Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi sõnul on inflatsiooninäit ohutsoonis ehk alla 1% piiri olnud juba kuus kuud.

Kui hinnalangust Kreekas või Hispaanias on Draghi nimetanud ootuspäraseks – kohaneva majandusega riigis ongi see konkurentsivõime tõstmiseks vajalik, siis möödunud reedel avaldatud andmeil on inflatsiooninäit juba alla 1% taseme ka Saksamaal, mille majandus kasvab jõudsalt ja töötus on madal. Euroala deflatsiooni risk on järjest suurem.

Agentuur Moody’s hoiatas äsja, et liiga madal inflatsioon ei lase paraneda ka euroala riikide reitingu­väljavaadetel, õõnestades eeskätt suuremates raskustes riikide jalgealust.

Karta tuleb deflatsiooni sel põhjusel, et kui see tekib, käivitub nõiaring, millest on väga raske välja tulla. Tarbijad lükkavad oste hinnalanguse ­ootuses edasi, see aga kahandab ettevõtete müüki, mis omakorda vähendab kasumeid ja investeerimisvõimet ning uute töökohtade loomist. Kui ettevõtete tulud ja töötajate palgad alanevad, on järjest raskem võlgu maksta.

“Kui euroala inflatsioon jääb 1% tasemele pidama, muutub nii mõnegi euroala riigi tagasihoidlik võime oma võlgu teenindada nulliks. Inflatsioon vähendab võla reaalväärtust. Deflatsioon toimib vastupidi,” kirjutas ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau, olles üks kriitikuist, kes heidab Euroopa Keskpangale ette tegevusetust.

Kaks tegutsemisvõimalust. Mida keskpank siis teha saab, kui intressimäärad on juba põrandale lähedal?

Üks võimalus on käituda nagu USA keskpank, ehk raha n-ö juurde luua. Selleks tuleks osta pankadelt keskpanga bilanssi üles näiteks laene või muid varasid.

Teine võimalus, millest viimastel nädalatel on enim räägitud, on negatiivse intressimäära kehtestamine raha hoiustamisele keskpangas, mis sunniks kommertspanku rohkem raha majandusse laenama. Praegu on hoiustamise intressimäär E­uroopa Keskpangas nullis püsinud.

Möönvalt on neist erakorralistest meetmetest viimastel nädalatel kõnelenud Soome keskpanga juht Erkki Liikanen ja isegi Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann, kes on siiani olnud pigem erakorraliste abinõude vastu. Financial Times võttis Weidmanni siiruses siiski kahelda – ehk on tegu taktikalise “taandumisega” lootuses, et kui erakorralise – ja võimalike soovimatute kõrvalmõjudega – abinõu käivitamise tõenäosus on suurem, polegi seda lõpuks vaja kasutada.

Euroala baasintressimäärasid muutis Euroopa Keskpank viimati mullu novembris, kui inflatsioon aeglustus oktoobris järsult 0,7%-le.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. March 2014, 19:29
Otsi:

Ava täpsem otsing