Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

"Eestlased ei tiksu Euroopas niisama"

31. märts 2014, 11:25

Meid, eestlasi on vähe ja meil on Euroopas kuulsus, et oleme tegijad - jutt, et Euroopasse minnakse niisama tiksuma, ei vasta tõele, kinnitas Maive Rute.

Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ressursidirektor Maive Rute ütleb, et Siim Kallas on olnud väljapaistev volinik ja asepresident juba teist mandaati, samuti on silma paistnud tema endine kabinetiülem Henrik Hololei ja teine Eestist pärit direktor Signe Ratso.

"Minu lähematel kolleegidel on väga pikad tööpäevad ja nad tahavad midagi elus ära teha," kinnitas ta.

Rute esineb 29. mail Äripäeva Big4 finantskonverentsil.

Kui suurt eelarvet te Euroopa Komisjoni juures suunate?
Teaduse ja innovatsiooni eelarve on 79 miljardit eurot seitsmeaastase finantseerimisperioodi peale, iga-aastaselt on meie kohustuste ja maksete eelarved mõlemad umbes 5-7 miljardit eurot. Esimest korda Euroopa Liidu ajaloos vähenes seitsmeaastase finantseerimisperioodi eelarve tervikuna. Üks väheseid programme, mis üldse kasvas, on 30% suurenenud teaduse- ja innovatsiooniprogramm Horisont 2020, mida haldame.

Kas teie vastutate selle eest, et see raha läheks õigesse kohta?
Olen üks neist. Meie jagatud summad jagunevad valdkondade vahel, prioriteetide eest vastutavad eri direktorid, minu ülesanne on üldine finantsjuhtimine. Üks mu igapäevastest rollidest on finantsjuhtidele lähedane – tegeleda peadirektoraadis eelarve kujundamise ning siis rakendamise jälgimisega, peale selle aga vastutan organisatsiooni restruktureerimise ning uute programmihaldamise kehandite loomise ning personaliküsimuste eest. Alluvaid on mul umbes 230, kuid meie peadirektoraadis on kokku ligi 1800 inimest ja personalitöö ning restruktureerimise poole pealt tegelen kõigiga.

Kas teil endal on innovatsiooniga seotud eesmärke?
Minu töö on kogu meie organisatsiooni sisemine uuendamine. Praegu toimub enneolematu asi: meie peadirektoraadis töötavate inimeste arvu tuleb seitsme aasta jooksul kolmandiku võrra vähendada seoses organisatsiooni töö ümberkorraldamisega. Ehk 1800st peab kolmandik leidma rakendust mujal. Sellist asja pole seni Euroopa Komisjoni ajaloos olnud. Allesjäävate töötajate töö sisu muutub tuntavalt ning neile on vaja pakkuda korralikku ümberõpet ning tuge uutele töökohtadele liikumisel.

Kui tugev on innovatsioon Eestis?
Ühelt poolt suurepärane ja teiselt poolt katastroofiline, kui parafraseerida haridus-ja teadusministeeriumist Indrek Reimandi sõnavõttu Eesti teaduse teemadel. Euroopa Komisjon mõõdab liikmesriikides innovatsiooni nn tulemustabelina (Innovation Union Scoreboard) – innovatsiooni vedajad (Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa), innovatsiooni järgijad, mõõdukad innovatsiooni kasutajad ja sabassörkijad. Eesti on teinud kiire spurdi ning jõudnud sabassörkijate seast innovatsiooni järgijate gruppi, kus asuvad ka näiteks Holland, Prantsusmaa, Belgia jt.

Samas on Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse minimaalsed, teadusuuringutel põhinevat innovatsiooni praktiliselt ei toimu. Innovatsioon Eesti ettevõtetes on suunatud pigem tootmise efektiivistamisele ja turunduse parendamisele, teadmistepõhiseid uusi tooteid või läbimurdelisi tehnoloogiaid eriti ei kohta. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate alal on üksjagu uusi paljulubavaid firmasid, tahaks loota, et nende tehnoloogiate mõju aitab ka nö vana majanduse ettevõtetel konkurentsivõimet tõsta.

Kui palju saab Eesti Euroopast innovatsiooni ja teaduse toetusi?
Saab rohkem, kui sisse maksab. Eesti teadlased on väga edukalt konkureerinud Euroopa teadusgrantidele. Samas aga on Eestisse tulnud vaid üks Euroopa Teadusnõukogu grant, mis rahastab maailma tipptasemel teadust. Selle sai 2012. aastal Ülo Niinemets Eesti Maaülikoolist. Eestis on vähe patente, kaubamärke, vähe teadlaste ja firmade esindajate ühispublikatsioone. Samuti võiksid Eesti ettevõtjad julgemalt osaleda Euroopa teaduse ja innovatsiooni rahade taotlemisel. Uus Horisont 2020 programm suunab 20% teaduskonsortsiumite eelarvest väike ja keskettevõtetele, ehk siis et teadusinstituudid ja ülikoolid ei saa ilma ettevõtjaid kaasamata sageli üldse taotlusi tehagi.

Kuidas te reformide keskel ise juhina vastu peate?
Olen alati teinud väga pikki tööpäevi, 10-12 tundi kontoris on paraku tavaline, ja karjääri kõrvalt ka kaks last üles kasvatanud. Eks olen aja jooksul õppinud märkama märke liigsest töötegemisest. Näiteks on minu puhul märk ülekoormusest see, kui mingil hetkel hakkab tunduma, et teised teevad liiga vähe tööd ja mina pean üksinda rabama. Siis tuleb aeg maha võtta.

Mina saan pildi puhtaks trennis ja saunas käimisega, teen 25kilomeetriseid jalutuskäike. Olen õppinud ennast välja lülitama, magan hästi. Samuti pean meeles, et olen oma kõrge energiatasemega võimeline tegema väga pikki tööpäevi, kuid ei saa teisi sama lati järgi võtta. Pealegi pühendan osa oma reformidest sellele, et töökoormat vähendada, väheolulised tegevused lõpetada ja mis võimalik, delegeerida alluvatele.

Kui tugev olete ülesannete delegeerimises?
Eestis elades arvasin, et kui juhina suure töötegemisega eeskuju näitad ja inimeste jaoks olemas oled, siis peaks see alluvaid motiveerima. Suhtlesin palju meilitsi ning kehtestasin täpsed kvartaalsed eesmärgid.

Euroopa Komisjoni suures administratsioonis nii ei saa. Nüüd kutsun pigem inimesed kohale, sest suhtlemiseks kasutatud aeg on hea investeering. Mulle alluvate üksuste juhtidega oleme selgeks rääkinud, kes mille eest vastutab, nad töötavad iseseisvalt ning koordineerime asju jooksvalt. Ülemus peab inimestega rohkem rääkima: teised ei loe mõtteid. Juht peab tajuma sedagi, et tema käes ei ole kõik lahendused. Osavatelt ülespoole delegeerijatelt soovitan küsida: aga mis sinu enda lahendus on?

Kas vähene suhtlemissoov ja -oskus saab Eesti juhtidele takistuseks?
Kui Eesti juht tahab rahvusvahelist karjääri teha, on vaja teadlikult investeerida inimestega suhtlemisse, sest ta peab tegema suure osa tööst teiste kaudu.
Euroopa Komisjon on juhile tegelikult raske paik, sest tavapäraseid hoobasid praktiliselt pole: enamik mu alluvaid oli tööl enne mind, nende palgatase ega boonused ei sõltu minu arvamusest ning ma ei saa ka kedagi lahti lasta.
Organisatsioonis on kokku 35 000 inimest, palju tuleb kooskõlastada. Sinu otsuse õigsuses peavad veenduma su kolleegid, ülemused ja teiste osakondade ülemused. Edu või läbikukkumine sõltub "pehmetest" juhioskustest: kas suudad inimesi ära veenda, nakatada ja kompetentseks mootoriks olla.

ÜKS KÜSIMUS
Milline on tugev finantsjuht?
Sageli oodatakse, et finantsjuht timmiks ettevõtte nii hästi toimima, et igalt poolt väikenegi rasv välja pigistada. Kuid vaatame kasvõi loodust – väike rasv võib olla kasulik, sest selle arvel elatakse üle halvemad ajad. Kui ettevõttes anda inimestele võimalus katsetamiseks ja loomingulisuseks, võib tulla uusi põnevaid ideid.
Finantsjuhil pole enam vaja vaadata vaid seda, kuidas asju võimalikult efektiivselt teha, vaid leida üles ka uue kasvu alus. Finantsjuht peaks pöörama pilgu horisonti, et näha, kuhu kulgeb kogu majandusharu, kus tema ettevõte tegutseb.

MIS ON MIS
Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat haldab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi Horisont 2020. Programm koondab enda alla kõik ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvahendid mahus 79 miljardit eurot seitsmeks aastaks.
Horisont 2020 võtab taotlusi elektrooniliselt vastu otse Brüsselis – rahastuse saamiseks peab olema ette näidata suurepärane teadusidee, tugev organisatsioon, oluline mõju.

Kuidas innovatsiooni abil majanduskasvu kiirendada, sellest räägib Maive Rute lähemalt 29. mail Äripäeva finantskonverentsil Big4. Rute peab konverentsil avakõne teemal "Sõnakõlksust majanduskasvu allikaks: Kuidas muuta innovatsiooni tehtud investeeringud tasuvaks?

Loe Big4 kohta lisa siin.  

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. April 2014, 15:00
Otsi:

Ava täpsem otsing