Paneme tööjõumaksud robotite õlgadele

Hiljutisel Palgafoorumil pakuti näiteks välja idee, et piltlikult öeldes võiksid töötajate asemel tööjõumakse maksta hoopis robotid. Seega võiks olla maks määratud näiteks pakiautomaatidele, mis on meie igapäevast elu märksa lihtsamaks muutnud ning asendanud postiljonide töö. Põhjus on lihtne – mida aeg edasi, seda enam teevad inimeste eest ära töö robotid, keerukamad ja lihtsamad aparaadid ja masinad.

Praegu saab ettevõtja, kes kasutab sadat pakiautomaati, kõik hooldusarved kuludesse panna. Seevastu tema konkurent, kel on tööl sada kullerit, on koormatud ränga käibe-, sotsiaal- ja tulumaksukohustusega. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt oleks ­ammu aeg inimest asendavaid masinaid maksustada, alustuseks vähemalt sotsiaalmaksuga (33% masina genereeritud käibest) või osaga sellest.

Nõuab eelnevat analüüsi. Mõistagi ei saaks sellist korda rakendada üleöö ja ülepea­kaela. See eeldab nii põhjalikku analüüsi kui ka n-ö masinamaksu määrade väljatöötamist. On aga selge, et igasuguseid meie elu lihtsustavaid roboteid nii ettevõtluses kui ka igapäeva­elus tuleb aina juurde. Samuti on nende üle arvepidamine suhteliselt lihte, kindlasti mitte keerulisem kui töötajate registreerimine. Samal ajal jääb inimtöökäsi kogu aeg vähemaks ning üha enam killustub ka inimeste tööaeg erinevate ettevõtmiste vahel. Ning mida aeg edasi, seda enam selline tendents ühiskonnas levib, mistõttu inimtööjõu ja selle maksustamise administreerimine muutub üha keerukamaks. Nii polegi midagi võimatut ja ületamatut selles, et robotid ja masinad hakkaksid inimeste asemel makse maksma, sest neid on lihtsam kokku arvutada.