Swed: ebakindlus on oluliselt suurenenud

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar: Veebruaris jäi Eesti tööstustoodang aastatagusega võrreldes ligikaudu samale tasemele. Nii nagu jaanuariski pidurdas tööstustoodangu kasvu peamiselt elektritoodangu langus.

Veebruaris vähenes elektritootmine viiendiku võrra, põhjuseks elektrienergia netoekspordi vähenemine. Aastases võrdluses vähenes elektrienergia netoeksport 57%. Veebruari alguses käiku antud Eesti-Soome alalisvooluühendus EstLink2 suurendab küll kahe riigi vahelist ülekandevõimsust, kuid suunab pigem madalama börsihinnaga Soome elektri importi Eestisse.

Töötleva tööstuse toodangu kasv kiirenes veebruaris 3%ni (jaanuaris oli kasv veidi alla protsendi). Töötleva tööstuse toodangu kasvu vedasid peamiselt puidu-, toiduainete ja elektriseadmete tootmine. Nimetatud tegevusalasid toetas müük välisturgudele, puidu- ja toiduainete tootjatel ka müügikasv koduturul.

Samas pidurdasid kasvu juba kuus kuud languses olnud elektroonikatoodete tootmine ning kolmandat kuud vähenenud metalltoodete tootmine. Nende tegevusalade toodangu müük vähenes nii välis- kui koduturul.

Veebruaris aeglustus ekspordiks suunatud töötleva tööstuse toodangu müügi langus 4%ni (jaanuaris oli langus 10%), samuti suurenes veidi ka ettevõtete ekspordi osakaal käibes (jaanuaris osakaal 70%, veebruaris 71%). Koduturule suunatud müügi kasv aga kiirenes veidi.

Kui töötleva tööstuse toodangumaht näitas kerget kasvu, siis oli müügikäive 4% languses, mis näitab seda, et ettevõtted on ilmselt väikese nõudluse tõttu palju lattu tootnud.

Töötleva tööstuse uute tellimuste langus on viimastel kuudel süvenenud. Veebruaris vähenesid uued tellimused välisriikidest 13% võrra, mis viitab omakorda nõrga välisnõudluse püsimisele lähikuudel. Ka uued kodumaised tellimused olid tugevas languses.

Kui vaadata meie kaubanduspartnerite ja välisnõudlust üldisemalt, siis on euroala ostujuhtide koondindeks (PMI) küll järk-järgult paranenud, kuid esialgsetel andmetel märtsis kasv pidurdus. Samas viitab uute tellimuste kasvu kiirenemine majandusaktiivsuse mõningasele paranemisele aprillis. PMI järgi euroala majanduskasv esimesel kvartalil kiirenes.

Selleks aastaks ootame meie lähinaabritest ja suurimatest kaubanduspartneritest tugevamat majanduskasvu vaid Rootsis. Suurimaks mureks on aga Venemaa, mille majanduskasv aeglustub põhistsenaariumi järgi sellel aastal tublisti ning see mõjutab omakorda negatiivselt nii meie, kui ka Läti, Leedu ja Soome majandust.

Nõrk rubla pidurdab importi ning vähendab juba niigi viletsat investeerimisaktiivsust. Soome majanduslangus peaks sellel aastal välisnõudluse paranemise toel oluliselt taanduma või jõudma isegi marginaalse kasvuni, kuid jätkuvalt nõrk sisenõudlus (tarbimine ja investeerimine) pidurdab impordi kasvu.

Kuigi meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv peaks sellel aastal kokkuvõttes kiirenema, on ebakindlus oluliselt suurenenud ning välisnõudluse paranemine on väga vaevaline.

Hiljuti valminud Swedbanki tööstusettevõtete küsitluse järgi on ettevõtete käibe kasvuootused madalamad kui eelmisel aastal ning suurimaks arengut pärssivaks teguriks peetakse nõrka välisnõudlust. Samas loodab üle poolte ettevõtetest ekspordi osakaalu käibes kasvatada.