Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaale tulevad sanktsioonid kasuks

01. aprill 2014, 00:00

Kuigi ka Peterburiga seotud ettevõtete ja miljardäride vastu on kehtestatud sanktsioonid, on sealne elu rahulik, inimesed arvavad, et sanktsioonid on pigem Venemaale kasulikud. Krimmi teema on päevakajaline ja sellest räägitakse igal pool.

“Venemaa majandus on stabiilses olukorras, kui arvestada sisetoodangu kasvu ja teisi majanduslike näitajaid, mis vastavalt statistikale on positiivse dünaamikaga,” ütleb Artjom, kes ise parasjagu jookseb lõunale. Inimesed tänaval ei soovi aja­kirjanikega rääkida, kaamerat nähes muudavad nad kohe liikumissuunda.

“Mis puudutab sanktsioone, siis meil on kaine mõistusega inimesed ning arvame, et meie riigi jaoks on sanktsioonid kasulikud. Nad hakkavad stimuleerima majandust, annavad tegelikult positiivset efekti sisetoodangu arengule. Samuti saame eksportida kõrgema väärtusega toodangut,” tunneb Artjom uhkust. Tema hinnangul on must stsenaarium võimalik, aga kindlasti mitte Venemaa jaoks. “Ajalooliselt on näha, et mida karmimad tingimused, seda kokkuhoidlikum on riik, seda rohkem tekib meil siseressurssi. Igasugused sanktsioonid ja piirangud äratavad meid ja me hakkame paremini töötama, muutume adekvaatsemaks otsuste tegemisel,” naeratab ta.

Artjomi sõber Pavel nõustub ning lisab, et riigid, kes kehtestavad sanktsioone, ei anna endale tagajärgede kohta aru.

Leht poliitilist seisukohta ei võta. Bonnieri gruppi kuuluva majanduslehe Delovõi Peterburg peatoimetaja Maksim Vasjukov selgitab, et ettevõtted, kelle vastu on kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid, mõjutavad Peterburi ettevõtjaid, sest on kas otseses või kaudses mõttes nende partnerid. “Vaatamata sellele, kuidas nad (musta nimekirja kantud Vene ettevõtjad – toim) ise reageerivad sanktsioonidele, siis nende ettevõtted siiski kannatavad,” sõnas Vasjukov.

Delovõi Peterburg jälgib olukorda ja kajastab toimuvat. “Meie loomulikult ei ole kunagi kellegi poolt ega võta poliitilist seisukohta. Kuid praegu on loomulikult nii, et seda, mis toimub poliitikas, me kajastame. Arutada selle üle, kes on süüdi või ei ole Ukraina asjus, ei ole meie ülesanne,” ­rõhutab Vasjukov.  “Selge on see, et Putini ümber on kaks leeri, kes mõtlevad Venemaa majanduse kasvu ja riigi arendamise peale erinevalt. Üks leer peab end patriootideks ja arvab, et läänega äri ajamine ei ole hea. Paljud on kahjuks nende poolt. Loomulikult mõjutab selline Venemaa poliitika tulevikus ka majandust negatiivselt,” märgib ta.

Anton, kes tõttab tööle, ei taha alguses vestelda, kuid kuuldes sõna “sanktsioonid”, ta peatub ning annab märku, et positiivselt ta nendesse ei suhtu. “Minu arvates on Venemaa majandusel praegu suhteliselt keeruline periood. Loomulikult puudutavad sanktsioonid eelkõige välismaa kauba tarbijaid: tehnika, autod jne. Loomulikult mõjuvad ­negatiivselt,” tõdeb ta.

Ka kohvikutes räägitakse Krimmist. “Ei hakka vaidlema, Krimm on kogu aeg meie oma olnud,” vehib keskealine blondiin kätega ning paneb suitsu põlema. Venemaa kohvikutes on suitsetamine lubatud. “Ma eile uudistest nägin, kuidas Krimmi elanikud olid õnnelikud olukorra üle,” selgitab naine. Olukord on närviline ja suitsu kulub palju. Kuid nähes, et kuulame hoolikalt, keeratakse hääletoon vaiksemaks.

Sõites ühest linna otsast teise, küsib aseri juurtega taksojuht, kuuldes, et oleme pärit Eestist, kas vastab tõele, et meil on fašistid. Vastame eitavalt. Ta imestab, sest on kuulnud hoopis midagi muud. Ei saa üle ega ümber ka Ukrainast ja Krimmist. “Rumalad inimesed,” liigutab taksojuht kätt meele­koha juures. Ta kirjeldab inimesi, kes Ukrainas mässasid. “Oh, kuidas me võtsime Krimmi üle,” tunneb ta justkui selle üle uhkust ning keerab raadio nuppu. Uudistes räägitakse, et Krimmis vahetavad elanikud passe. “Majandusel on kõik hästi. Venemaa on rikas riik,” ütleb ta.

Poodides Eesti kaupa aina vähem. Fontanka jõe ääres asuv pood OO Vab on lahti 24/7, poodi sisenedes jäävad kohe silma liköör Vana Tallinn ja Valio piim. “Kunagi müüsime ka Rakvere viinereid, Saku õlu oli hästi populaarne ning piimatooteid ­osteti hästi, Kalevi šokolaad oli tuntud,” märgib poe omanik ja juhataja Vassili. Ta tunneb muret, et pärast sanktsioonide kehtestamist ei tule üldse Eesti kaupa Venemaa poodidesse. “Kõik oleneb olukorrast, aga juba praegu on piiri tõttu keeruline siia Eesti kaupa saada. Soome oma on palju lihtsam,” näitab ta külmkapi poole, kus on näha Valio piima, võid ja jogurteid. “Need on juba otsa saamas, muidu on kapp neid täis,” tõdeb Vassili. ­Kuna Soomega on lihtsam asju ajada, käib Vassili ka ise tihtipeale sealt kaupa toomas. Riiulitel on lisaks Soome piimatoodetele näha ka kalakonserve, Karl Fazeri šokolaadi. Venelased usuvad, et ­importkaup on parem, ja tihti käiakse nädala­vahetustel sisseoste tegemas just Soomes.

Peterburi ühe tuntuma surnuaia Smolenskoje Pravoslavnoje lähedal Linija ja Kamskaja tänava nurga peal asub pood, kus vanasti müüdi Eesti kaupa, nüüd enam seda seal ei ole. “Mingi aeg müüs ­Tere meile oma piimatooteid, aga nüüd on neil mingi takistus piiri peal ja enam ei meile kaupa too,” selgitab poe juhataja Tatjana.

Ta tõdeb, et vanasti oli palju Eesti kaupa ja inimesed ka ostsid seda, nüüd ostetakse Soome kaupa. “Soomest on palju lihtsam tuua, ei ole mingeid probleeme,” märgib Tatjana.

Vanaema tänava ääres. Nina Ivanovna, kes müüb tänaval küüslauku ja kapsast, ei kiida heaks, mismoodi Krimm üle võeti.  “Me peaksime sõbralikumalt läbi saama, elama sõbralikult,” toonitab ta. Nina toetab Putinit, sest tema hinnangul, kui tuleb oligarh, siis tuleb sõda.

Delovõi Peterburgi peatoimetaja Maksim Vasjukov tõdeb, et 95 protsenti Venemaa elanikkonnast kasutab infokanalina kohalikku meediat, mis on kaudselt või otseselt seotud Putini elustiili ja arusaamadega. “Need on siis enamik telekanaleid, välja arvatud spordi- ja lastekanalid. Viis protsenti ­Venemaa elanikkonnast jälgib rahvusvahelisi kanaleid ja nende arusaamad erinevad väga, mis puudutab näiteks Vene-Ukraina suhteid ja sisepoliitikat,” märgib ta. “Mis puudutab kriisi Ukrainas, siis meie propaganda teeb imesid ja isegi on häbi selle üle, mida teevad kolleegid Vene televisioonis. See ei ole enam elanikkonna informeerimine.”

  • Raha tuleb Venemaale tagasi

Indrek Neivelti osalusega Bank Saint Petersburgi asepresidendi Mihhail Fridi sõnul on rahvusvaheliste sanktsioonide mõjust vara rääkida, kuid ilmselt Venemaa nendest võidab, sest raha tuleb tagasi kodumaale. Ta lisas, et Venemaal on praegu kõige rahutum aeg viimase kümne aasta jooksul.

Kuidas praegu pangal läheb, kas olukord Venemaal mõjutab teie äri? Kui me räägime sanktsioonidest, siis need on olnud alles mõne päeva, seega rääkida nende mõjust on veel suhteliselt keeruline. Kui rääkida majandusest, siis rubla on nõrgenenud.
Võib vaadata, kuidas sanktsioonid mõjutavad inimesi, kuidas mõjutavaid neid, kes on sattunud musta nimekirja, ja kuidas mõjutavad ettevõtteid, keda need inimesed esindavad, ning saab vaadata sanktsioonide ­mõju Venemaa majandusele üldiselt. Sellest kõigest on võimalik palju rääkida.

Mida arvate sanktsioonidest? Finantssektoris mõjutavad sanktsioonid rahalisi investeeringuid lääneriikidesse. See tähendab, et lükatakse edasi planeeritud IPOsid, mis tegelikult raskendab lääneriikide kapitalile ligipääsu Venemaa turule.
Iga investor teeb riskide korrektuure, riski suurenemine ­Venemaal tähendab seda, et raha meelitamise väärtus saab olema kõrgem. Kui rääkida mõjust konkreetsetele struktuuridele, siis ühest küljest on see esimest korda Venemaa finantsturu ajaloos, kus blokeeritakse rahvusvahelisi pangakaarte, kasutajate jaoks oli see šokk.
Võimalik, et sanktsioonid on mingil määral isegi Venemaale kasulikud, sest Venemaa raha hakkab aktiivsemalt tagasi tulema lääneriikidest, kusjuures neile ei ole see sugugi kasulik.

Kas teie pank on mingeid projekte peatanud? Ei, me ei ole korrektuure teinud. Sellel aastal tegime plaane vastavalt majanduse aeglustumisele, nagu tegid ka teised Venemaa pangad. Me ei ole planeerinud suurt kasvu.

Olen kuulnud, et viimastel kuudel on inimesed raha pangast välja võtnud ja investeerinud kinnisvarasse. Milline olukord on teie pangas? Kui rääkida Venemaa finantsturust, siis kui venelased kaotasid raha Küprosel, hakkas massiline raha sissevool rahvusvahelistest pankadest Venemaale. See oli umbes aasta tagasi. Siis tekkis ka küsimus, kuhu see raha läheb. Kuna praegu on kõige rahutum aeg viimase kümne aasta jooksul, siis inimesed investeerivad oma raha kindlatesse ja usaldusväärsetesse vahenditesse, üks selliseid on alati olnud kinnisvara.

Kas see tähendab seda, et kinnisvaraarendajad ja ehitajad otsivad finantseerimist? Ma ei saa öelda, et ehitatakse rohkem või vähem. Ma arvan, et kinnisvaraarendajad lihtsalt lõpetavad oma projekte, mis on juba varem alustatud.

Teie ettevõttel on partnerid ka Ukrainas. Milline signaal sealt tuleb? Jah, meil on seal projektid Kiievis. Üle aasta tagasi alustasime projekti ka Krimmis, aga keegi ei osanud aimata, mis seal toimuma hakkab. Meie partner, kes on Krimmi projektiga seotud, peab hakkama taotlema uusi lubasid Ukraina pankadest, ja loomulikult ka meie muretseme. Ma ennustan, et tuleb palju kohtuvaidlusi, mis puudutavad kinnisvara Krimmis.

Praegu te uusi projekte Ukrainas ei vaata? Kahjuks on vaja ­aega, et aru saada, mis situatsioon on ja millised on mängureeglid. Paljud Venemaa ärimehed mõtlevad selle peale, et vähendada aktiivsust välismaa turgudel, eriti Ameerikas ja ­Euroopas.

Kuidas Te ise sanktsioone hindate – kas need on karmid või võivad USA ja EL veel karmimad sanktsioonid kehtestada? Riigid, ja ka Venemaa, mängivad mängu, kus on väga rakse öelda, kes võidab või  kes kaotab. Pigem kaotavad kõik, kõige rohkem Euroopa. Ameerika vaatenurgast on hea kehtestada sanktsioone, millest kõige rohkem kaotab Euroopa, kes on ­Venemaa põhipartner kaubanduses ja finantsvaldkonnas. Sanktsioonid eelkõige nõrgendavad pigem ­Euroopa panku.
Kogu situatsioon Ukrainaga on üpriski keeruline malemäng.

Millise signaali annab praegu Venemaa üldiselt oma käitumisega? Minu kui eraisiku arvamus on, et selles situatsioonis on liiga palju propagandat ja vähe informatsiooni.
Ma ei usu, et Venemaa hakkab kunagi ähvardama teisi riike, seda enam oma naabreid. Olukord Krimmi ja Ukrainaga on unikaalne. Poliitikud ja seiklejaid kasutavad igat konfliktset situatsiooni oma kasuks lihtsalt ära.

 

Taust

  • Viisakeelud ja vara külmutamine

USA on kehtestanud sanktsioonid 31 isiku suhtes Venemaal ja Ukrainas, kelle hulgas on mitu president Vladmir Putini lähikondset ning Bank Rossija.
Euroopa Liit on samuti kehtestab paljude isikute suhtes reisikeelu ja külmutab nende välismaal asuvad varad.

Võidakse kehtestada:
Eelmisel esmaspäeval Haagis kohtunud maailma juhtivad tööstusriigid ähvardasid Moskvat uute sanktsioonidega, et peatada Krimmi annekteerimise järel Venemaa veelgi ulatuslikum sissetung Ukrainasse. Ühtlasi teatati, et boikoteeritakse juunis Sotšis toimuma pidanud G8 riikide tippkohtumist, mida võõrustanuks Venemaa.

 

Kommentaar

  • Olukord on tõsine

Maksim Vasjukov, Delovõi Peterburgi peatoimetaja
Loomulikult on olukord sanktsioonidega tõsine ja mõjutab majandust. Kui vaadata ikkagi vendadele Rotenbergidele kuuluvat panka (Rossija Pank, kus USA rahandusministeeriumi teatel hoiavad oma vara paljud Vene tippametnikud ja presidendi lähikondlased – toim), siis nad töötavad ­Venemaa siseturul, seega see mõjutab nende äri. Samuti Gennadi Timtšenko, kellel on rahvusvahelised ärid.
Me juba nägime tagajärgi, kui VISA ja MasterCard kehtestasid Rossija Pangale (Venemaa suuruselt 17. pank, mille varade maht on umbes 10 miljardit dollarit – toim) piiranguid. See on panga äride jaoks katastroof.
Väliskapitalil põhinevatel ettevõtetel on hirm. Veel ei ole küll keegi ametlikult teatanud, et on riigist lahkumas. Paljud rahvusvahelised ettevõtted on investeeringud ja arengud peatanud. Ka kohalikud ettevõtted järgivad nende eeskuju. Te ju näete, mis toimub meie börsil. Sellises situatsioonis on keeruline pikaajalisi plaane teha.
Samas on valdkondi, kus selline situatsioon mõjub pigem positiivselt. Näiteks ehitussektorile, sest mõni kuu tagasi oli devalveerimis­paanika ning inimesed võtsid raha pankadest välja ja ostsid kortereid. Inimesed seisid järjekordades, et korterit saada. Hinnad tõusid kuus umbes 1,5–2%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. March 2014, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing