Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arhitektid: Rail Baltic nõuab põhjalikumat arhitektitööd

Indrek Kald 01. aprill 2014, 17:07

Eesti Arhitektide Liidu teatel teeb neid murelikuks, et Rail Balticu kavandamisel pole arhitektide kompetentsi seni kasutatud.

"Avalikkus eeldab ruumiliste terviklahenduste läbitöötamist nii üldisemates kui detailsemates küsimustes, samuti logistiliste, tehniliste ja esteetiliste eesmärkide seostamist," seisab liidu pressiteates.

Liit juhib tähelepanu, et Rail Balticust saab tõenäoliselt üks sajandi tähtsamaid ehitisi, mille mõju Eesti elukorraldusele ja -keskkonnale on väga suur. 27. märtsil arhitektide liidu korraldatud avalikku vestlusõhtut Rail Balticu teemal juhtinud Toomas Paaveri sõnul on Eestil palju õppida Põhjamaadelt ja Lääne-Euroopa riikidelt.

"Terminalidehoonete kõrvale võiksid ka depood, sillad või müratõkked leida väärika arhitektuurilahenduse. Kiirraudteede kavandamisel nõuab tõsist läbimõtlemist ka iga väike küla, et vältida avaliku ruumi katkestusi," märkis ta.

Suurimaks väljakutseks on arhitekt Paaveri arvates aga inimesele mugava teekonna loomine terminalidest tegelikesse sihtpunktidesse, mis tähendab tööd pigem linnasisese avaliku ruumiga ja ühistranspordisõlmede omavahelise seosega laiemalt.

Vestlusõhtu raames andis Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ülevaate projekti hetkeseisust ja majanduslikust taustast, tutvustades ka Rail Balticu trassivariantide valikuid. Rail Balticu planeeringute peaspetsialist Andres Lindemann rääkis terminalihoonete detailplaneeringutest, sh kavandatavatest ideekonkurssidest.

Siiani on arhitektide liit kaasatud vaid Rail Balticu terminalihoonete ideekonkursside ettevalmistamisele Pärnus ja Ülemistel, unustades koostöö arhitektide ja maastikuarhitektidega depoode, sildade ja müratõkete arhitektuurilahenduste väljatöötamisel.

Liit ei pea ka õigeks, et riik on hoolimata Rail Balticu mahukast eelarvest lükanud ideekonkursside rahastamise kohalikele omavalitsustele. Selle tagajärjeks on ideekonkursside alarahastamine, mille tõttu võib kannatada konkurssidest osavõtt ja tööde kvaliteet. Riigi esindusobjektide arhitektuurilahendus võib seeläbi kergesti osutuda nõrgaks ja pealiskaudseks, teatas erialaliit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. April 2014, 17:07
Otsi:

Ava täpsem otsing