Euroopa sotside uus tulemine

03. aprill 2014, 00:00

Värske valitsusevahetus Prantsusmaal ja veebruaris ametisse asunud Itaalia noorim peaminister, kes on käivitanud dünaamilised reformid, paneb Euroopas paralleele tõmbama Tony Blairi ja Gerhard Schröderi aegadega.

See oli aeg, mil Euroopa sotsiaaldemokraatlike parteide poliitika uuenes ja räägiti majanduse n-ö kolmandast teest. Dogmadest tähtsam oli see, mis töötas ja tulemust andis.

Nüüd proovivad uuel moel majandust käima tõmmata Prantsusmaa ja Itaalia, kaks suurimat euroala riiki Saksamaa järel, pannes ühtlasi kõvasti proovile euroala uued eelarvedistsipliini reeglid. Esmaspäeval taotles defitsiidi euronormi saamiseks kaks korda ajapikendust saanud Prantsusmaa president Francois Hollande juba kolmandat lisaaega.

Samal päeval käivitas Hollande põhjaliku valitsusremondi, tuues peaministriks populaarse siseministri Manuel Vallsi. Põhjuseks sotside hävitav valimistulemus viimastel kohalikel valimistel, mida tõlgendati kui referendumit kaks aastat ametis olnud Hollande’i poliitikale. Tõusul on Marine Le Peni paremäärmuslik Rahvusrinne, mis ammutab toetust prantslaste pettumusest põhivooluparteides, mille poliitika pole nende muredele lahendust toonud. Töötus Prantsusmaal on 11% ja kasvab.

Manuel Vallsist teatakse, et ta on suur Briti endise peaministri Tony Blairi fänn.

“Prantsusmaa on nüüd saanud vintske poliitiku, kes püüab ära teha otsused, mida Hollande’i võimule saamisest saadik on püütud vältida,” ütles agentuurile Bloomberg Vallsi sõber ja Blairi valitsuse Euroopa asjade minister Denis MacShane. “Ta tsiteerib alati Tony Blairi kui oma eeskuju.”

Parempoolne sotsialist. Valls on Prantsuse sotsialistide parempoolsest servast. 2011. aasta partei presidendikandidaadi valimistel ei peljanud ta välja tulla platvormiga, mis nägi ette väikeettevõtluse ergutamist, 35tunnise töönädala kaotamist ja pensioniea pikendamist. Valls on Prantsusmaal neid poliitikuid, kes toetab eelarve distsipliini nõude sisseviimist põhiseadusesse. Suurimat vastuseisu prognoositakse talle enda partei ridadest.

“Vallsi nimetamine on samm õiges suunas,” ütles ajalehele Wall Street Journal AXA Investment Managers peaökonomist Eric Chaney. “Uue peaministri käsi seovad aga Hollande’i lubadused, mis ta ametisse saamiseks andis.”

Hollande on juba oma sõnu söönud, sest maksutõusukurss pole majandust aidanud. Jaanuaris lubas ta ettevõtetele lõpuks maksukärpeid, eelkõige tööjõumaksude alandamist, ning avaliku sektori kulude kärpeid 50 miljardi euro ulatuses. Teisalt lubas president esmaspäeval maksukergendusi ka väiksema tulu saajatele, millel veel katet pole ja mis jätab Vallsile väga väikese manööverdamisruumi.

Eelarve defitsiit oli mullu 4,3% SKPst sihiks seatud 4,1% asemel, mis teeb lubatud euronormi täitmise (defitsiit 3% SKPst) tuleval aastal väga küsitavaks. Avaliku sektori võlatase läheneb 95%-le SKPst.

“Taastuma hakanud majanduskasvu ei tohi ohtu seada,” ütles Hollande esmaspäeval, kui nõutas Prantsusmaale taas ajapikendust.

Euroala karmistunud kooselunormidega kipub pahuksisse ka Itaalia 39aastane peaminister Matteo Renzi, kes visandab riigis radikaalseid poliitilisi ja majanduslikke reforme. Tony Blairi eeskujul on ka tema sihiks vasakleeri uuenemine.

Majanduskasvu ergutamiseks, mis on Itaalias viimase 13 aasta jooksul neljal korral languses olnud ning mis prognoosi järgi kasvab tänavu 0,6%, plaanib Renzi tööjõumaksude alandamist, mis on Itaalias praegu ühed Euroopa kõrgeimad.

“Mis puudutab maksukärpeid ja (ettevõtetele riigi poolt – toim) maksmata arvete tasumist, on Renzi pakutud meetmetel poliitiline toetus olemas,” ütles Bloombergile Eurasia Groupi analüütik Federico Santi. “Tööturu reform on aga see, kus vastasseis parlamendis ja tema enda inimeste hulgas on suurim.”

Äsja Briti peaministriga kohtudes lubas Renzi tööturu reegleid oluliselt lihtsustada. Praegu on seal 2100 artiklit. “Nüüd plaanime tööturu seadust maksimaalselt 50–60 artikliga,” ütles Renzi.

Tööpuudus on Itaalias rekordiline, 13%.

Oluliselt tahab Itaalia noor peaminister vähendada parlamendisaadikute arvu ja kärpida nende palku. Uhked ametiautod lähevad eBays müüki.

Euroala reegliraam liiga kitsas. Ent taas teravneb suurriikide probleemidest euroalal debatt, kas rahaliidu eelarvenormid ikka peavad nii jäigad olema – ehk tuleks esmalt ikka vaevaliselt tärkavale kasvule võimalus anda.

“Äärmiselt oluline on, et Prantsusmaa astub otsustavaid samme oma riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks,” jäi Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn teisipäeval Prantsusmaa ettepaneku peale kõigutamatuks.

Veebruaris arutasid euroala rahandusametnikud Saksamaa ja Soome memorandumit, kus ­Euroopa Komisjoni teravalt kritiseeriti euro­ala ­uute reeglite liiga leebe ja “meelevaldse” tõlgenduse eest. Nii võib lõpuks ka komisjon ise järelevalvajat vajada, et euroala reeglitest kinni peetaks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. April 2014, 19:43
Otsi:

Ava täpsem otsing