Taani poliitik: Soome ja Rootsi NATOsse

03. aprill 2014, 00:00

Taani endise välisministri ­Uffe Ellemann-Jenseni sõnul tuleks Soomel ja Rootsil Ukraina sündmuste valguses oma riigi ja kogu regiooni julgeoleku­positsioon läbi mõelda ja kaaluda liitumist NATOga.

“See on illusioon, et ­NATOst väljas on julgeolekupositsioon sama, mis sees,” ütles ta. Seda on praegu Ukraina puhul näha. Sinna riiki ei plaani NATO sõdima minna, samas on alanud Poola ja Balti riikide julgeoleku kindlustamine.

Praegu on võimaluste aken ka Soomele ja Rootsile lahti, kuid kaua see ilmselt nii ei püsi, märkis veteranpoliitik Eesti Välispoliitika Instituudi korraldatud loengul.

Putin rikub reegleid. Ellemann-Jenseni sõnul, kes nimetab end külma sõja sõduriks ja toetab deviisi, et rahu soovides valmistu sõjaks, ei maksa Venemaa praeguse režiimi suhtes illusioone tekitada. See režiim on rikkunud kõiki rahvusvahelisi reegleid, mille eesmärk oli tagada raudse eesriide langemise järel riikide rahulik kooseksisteerimine.

“Selliseid õigustusi, mida ta (Venemaa president Vladimir Putin – toim) oma kõnes esitas, pole ma kuulnud Slobodan ­Milosevitši (endine Serbia diktaator – toim) ajast peale,” ütles ­Ellemann-Jensen, märkides, et küllap unustas USA endine president George W. Bush oma prillid, kui juunis 2001 Putinile silma vaatas ja ta hinge mõistis.

Parim vastusamm Putini ­Venemaale on ­Ellemann-Jenseni arvates hästi sihitud sanktsioonid isikute vastu, kelle toel ­Putini režiim püsib. Laiemad majanduslikud sanktsioonid seevastu ei pruugi toimida – varem või hiljem tuleb ikka läbikäimist ja kauplemist riigiga jätkata. Nii näitas Venemaa puhul Gruusia sõda, nii näitasid juba varasemad sündmused Hiinas Taevase Rahu väljakul.

Seda eesmärki – et Putini lähikondsete ja nende palgal olevate lääne poliitikute hämarad rikastumise lood päevavalgele tuua – võiks vahelduseks teenida ka Wikileaks, selle asemel, et lääneriike õõnestada, arvas ­Ellemann-Jensen.

Veelgi olulisem on aga Ukraina majanduslikult ja poliitiliselt jalule aidata. Selleks on vajalik ELi ja NATO tihedam koostöö Putini režiimi surve all riikidega.

Tuleb olla valvel. Ellemann-­Jenseni sõnul on raske prognoosida, kuidas asjad edasi arenevad. Venemaa on näidanud valmisolekut rahvusvahelistest normidest üle astuda. See tähendab, et ­NATO peab jääma valvele.

Soomel ja Rootsil tuleks aga tõsimeeli kaaluda liikmelisust. “Ka meie huvi on, et kellelgi ei tekiks vale ettekujutus, et regioonis on julgeolekuvaakum, kuna pole kuuluvust (NATO – toim) organisatsiooni.”

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. April 2014, 19:01
Otsi:

Ava täpsem otsing