Välismaalastel Eestis raske kohaneda

Kadri Põlendik 03. aprill 2014, 08:34

Välismaalastel on Eestis raske kohaneda ja leida sobiv töökoht, sest info on ametkondade vahel laiali pillatud ja sageli kerkib keelebarjäär, selgus siseministeeriumi uuringust.

Venetsueelast pärit Juan Ernesto Oliveros Müller on Eestis elanud poolteist aastat ja kuigi tal oli siin töö leidmine küllaltki lihtne, leidis ta siiski puudusi, mis tegid sisseelamise raskemaks.

Oliveros saabus Eestisse Tallinna Tehnikaülikooli kaudu ja ta on sellega väga rahul, sest ülikoolid on tema hinnangul teinud väga head tööd, et aidata välismaalastel saada kõik vajalik ametkondadega korda aetud. Keerulisemaks läks siis, kui ta hakkas endale tööluba taotlema.

„Töö leidmine ei olnud keeruline, sest ma olen pärit kariibi mere äärest, kus meil on selline suur probleem, et me oleme väga visad, mis tähendab, et saadame välja umbes 10 miljonit kirja, kuniks keegi vastab. Võib-olla see ei olnud põhjus, miks mu ülemus mind palkas, ma ei ole üle küsinud,“ rääkis Oliveros, kes leidis ametikoha rahvusvahelises IT-firmas, kus suhtluskeel on inglise keel ja puudulik riigikeele oskus takistuseks ei osutunud.

7 korda KMAs. Tööloa taotlemine oli tema jaoks palju keerukam, sest internetist oli raske leida infot, nagu selgus ka ministeeriumi uuringust, ja ametkondade lehekülgedel olev info ei olnud omavahel kooskõlas. Nii pidi Oliveros külastama näiteks kodakondsus- ja migratsiooniametiti (KMA) vähemalt seitse korda.

„KMAs oldi väga abivalmid, aga neil ei olnud aimu, kuidas tööloaga tegeleda. Kaks töötajat arutasid minu silme all isekeskis, mida minuga tegema peaks,“ kirjeldas Oliveros. Ametkondade vahel seigeldes jõudis ta lõpuks töötukassasse, kust ka abi leidis. „Üks abivalmis naine kuulas mu loo ära ja imestas siis, et sa oled ju Venetsueelast, mida sa siin teed, aga ta oskas mulle ära seletada samm-sammult, mida tegema pean. Sealt ma lõpuks abi saingi,“ meenutas Oliveros.

Küsitlusest selgus, et välismaalastele on tülikas ka elamisloa taotlemine, mille protsess on küll muudetud lihtsamaks, kuid kogu info ei ole inglisekeelsena kättesaadav, samuti on ametnike keeleoskus politsei- ja piirivalveametis kohati vilets.

Killustatud info tekitab probleeme ka ettevõtjaile, kes on huvitatud välistööjõu värbamisest. Tiit Paananen, kes töötas kaheksa aastat Skype’is ja oli kaks aastat Skype Eesti juht, palkas Skype’i tööle sadu välismaalasi ja pidas neid ettevõttele oluliseks väärtuseks.

Ettevõtjad on mugavad. Ta märkis, et Eestis on vaid 5% ettevõtteid palganud välismaalasi ja 83% siinsest tööjõust on Eesti kodakondsusega, seega väga vähe kasutatakse välismaist talenti.

„Teadlikkus takistuste ja võimaluste kohta on väike, aga samal ajal on mugavus väga suur. Mõeldakse, et hea küll, me võime oodata veel ühe kuu uue töötaja leidmisega, me ei pea selleks välismaalt otsima hakkama,“ märkis Paananen.

Ta tõi näiteks välistööjõu värbamisega tegeleva ettevõtte CVO, kes otsib inimesi peamiselt IT valdkonda. Ettevõte leidis Soomest 30 väga hea väljaõppega arendajat, kes olid valmis Eestis tööle hakkama. Neid pakuti kaheksale firmale ja vaid kaks neist leidis töö. „Põhiline vabandus oli, et me teeme Eesti projekte ega saa välismaalasi tööle võtta. See oli muidugi kaotus nende jaoks,“ sõnas Paananen.

Ta meenutas, et sel ajal kui tema Skype’is töötas, võeti välismaalt tulevaid töötajaid kui õpetajaid, kes aitavad ettevõtet paremaks muuta. Paananen tõi näiteks, kui palju tuleb ette seda, et töötajad ei oska ennast väljendada, ei oska oma ideed veenvalt teistele tutvustada. Selles osas ongi Paananeni hinnangul abiks just välismaised töötajaid, kellel on sageli väga head suhtlemis- ja veenmisoskused.

Küsitluses osalenud osapooled viitasid asjaolule, et Eesti riigil puudub selge ja läbimõeldud strateegia ja meetmed välistalentide Eestisse meelitamiseks ja värbamisprotsessi tõhustamiseks. Eriti tunnevad sellest puudust välismaalasi värbavad organisatsioonid. Välismaalased ise tõid aga esile, et siinses ühiskonnas on endiselt sallimatuse ilminguid, mis on põhjustatud kohalike vähesest kokkupuutest ja teadmistest teistest riikidest tulnute kohta.

Kõike seda arvesse võttes on riigil plaanis muuta poliitikat, kuidas paremini aidata välistööjõul Eestis sisse elada. Esimene oluline muudatus selleks on plaanitav infoportaal, kuhu tahetakse kokku koondada kogu info, mida peavad teadma nii siia saabuvad välismaalased kui ka siin välistööjõudu palgata soovivad ettevõtted.

Soovitused riigile. Oliverose soovitus Eestile on sama – koondada kogu välismaalastele oluline info ühte portaali, milleks tema hinnangul sobib ideaalselt kodanikuportaal eesti.ee. Samuti on tema hinnangul oluline, et kõik ametid edastaks ühesugust infot elamis- ja tööloa taotlemise tingimuste kohta.

MTÜd ja idufirmad võiks tema sõnul rohkem innustada välismaalasi endaga ühinema, et nad saaksid aimu, kuidas töötab siinne ühiskond, milline on töökultuur jne. Ülikoolid võiksid samuti MTÜdega tihedamalt koostööd teha, et julgustada välisüliõpilasi vabatahtlikku tööd tegema ja selle kaudu paremini sisse elama.

Paananeni hinnangul ei peaks ettevõtjad nõutult riigi poole vaatama, et see neid aitaks, vaid enne ise selgelt sõnastama oma soovi, mida nende hinnangul tuleks muuta välismaalaste värbamise juures lihtsamaks. Ta oli kindel, et riik võtab seda kuulda, kuid leidis, et praegu ei ole ilmselt mõned ettevõtjate katusorganisatsioonid oma muresid võimelised korrektselt sõnastamagi.

„Miks peaksid välisamaalsed Eestisse tulema? Eestis tekib efekt, kus on suured kalad väikses tiigis, mis tähendab, et nii kui sa midagi väga head teed, paistad sa kohe silma. Seega Eesti väiksus on needus ja võimalus üheaegselt. Saad asju teha kiirelt ja kõik teavad sind, aga kõik juhtub Eestis, mis on kaugel muust maailmast,“ ütles Paananen.

TASUB TEADA

Uuringu tulemusena kavatseb siseministeerium sel aastal välja töötada uussisserändajatele mõeldud kohanemisprogrammi, mille raames saavad Eestisse kolinud välismaalased koolitusi näiteks siinseist töö-, ettevõtlus- ja õppimisvõimalustest ning baastasemel eesti keele õpet. Lisaks kavandatakse välismaalastele mõeldud infoväravat, kuhu koondatakse kokku kogu välismaalastele ja nende värbajatele oluline info.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    04. April 2014, 11:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing