Liivel plaanis kasvatada SKPd

Indrek Kald 03. aprill 2014, 13:11

Eesti Energia teatel kasvatab ettevõtte uus strateegia Eesti sisemajanduse kogutoodangut 1-3%.

"Eesti Energia uue strateegiaga jõuab Eesti aga juba lähiaastatel punkti, kus me küll endiselt impordime väikese osa energiast, kuid ekspordime sealjuures oluliselt rohkem. Ma usun, et Eesti Energia uus strateegia kasvatab riigi SKTd vähemalt 1%, paremal aastal koguni 3%," kinnitas Eesti Energia strateegiadirektor Margus Vals.

Strateegia näeb ette põlevkivist õli ja elektri koostootmist. Kasutades kaevandatud põlevkivi esmalt õli tootmiseks ja suunates tekkivad kõrvalsaadused elektritootmisse, kasutatakse põlevkivis leiduv energia ära senisest efektiivsemalt.

"Valmimisjärgus olevas Eesti moodsaimas, Auvere põlevkivielektrijaamas hakkame kätte saama ca 40% kogu põlevkivis peituvast energiast, kuid uus lähenemine – elektri ja õli koostootmine lubab põlevkivist kätte saada üle 70% seal peituvast energiast," ütles Vals täna Baltimaade energiasektori konverentsil.

Eesti Energia soovib tulevikus kasvatada oma õlitootmisvõimekust ning kasutada elektri tootmiseks ära õli utmisel tekkiva põlevkivigaasi.

Vals selgitas, et koostootmine on ainult elektri tootmisest oluliselt efektiivsem. "Nagu juba öeldud, saame koostootmise puhul põlevkivist rohkem energiat kätte," rääkis ta. "Näiteks kahest miljonist tonnist põlevkivist saab toota 250 000 tonni põlevkiviõli, kuid õli tootmise käigus tekib ka selline hulk gaasi, millest saab toota 100 MWh/h elektrienergiat," lisas Vals.

Tema sõnul väheneb koostootmisel ka CO2 emissioon. "Uusimat tehnoloogiat kasutavad uued koostootmisjaamad annavad senisest kaks korda väiksema investeeringuga kaks korda rohkem energiat," ütles Vals. "Või teistpidi öelduna: uue tehnoloogiaga saame samast kogusest põlevkivist kätte 75% rohkem energiat ja 75% raha," märkis ta.

Põlevkivienergia efektiivsem kasutamine on oluline ka energiajulgeoleku seisukohast. "Eesti impordib igal aastal kogu vajaminevast energiast ca 10%, see tähendab, et me, nii eraisikud kui ka ettevõtted, maksame igal aastal välismaale, peamiselt Venemaale, 300-500 miljonit eurot," selgitas Vals.

Täna Tallinnas toimuval Ernst&Youngi energiasektori konverentsil astuvad ettekannetega üles Eesti, Läti ja Leedu suurte energiaettevõtete ja ministeeriumide esindajad. Konverentsi põhisõnum on, et Balti riikide koostöö energiasektoris pole täna piisav.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. April 2014, 17:16
Otsi:

Ava täpsem otsing