Swedbank pani mullu pensioniraha aktsiatesse

04. aprill 2014, 00:00

Seni kõige suurema fondivalitseja Swedbanki populaarseim pensionifond K3 suhtus möödunud aastal aktsiaturgudesse optimistlikult. Fond jätkas aktsiate ostmist ja raha osakaalu vähendamist portfellis.

Kui 2012. aastal tegi pensionifond üle pika aja esimesed otseinvesteeringud aktsiatesse, siis mullu jätkati üksikaktsiate ostmist. Aasta lõpus oli aktsiate osakaal portfellis kasvanud koguni 9,1%, 41 miljoni euroni. Aasta varem oli aktsiate osakaal fondis 5,6%. Ühtlasi olid fondi investeeringud aasta lõpu seisuga väga hajutatud – kolm suurimat investeeringut Tallink, Apple ja Exxon Mobil andsid kokku vaid 0,7% fondi mahust.

Aktsiate ostmist toetab mahu ­suurenemine. Swedbank Investeerimisfondid ASi fondijuhi ­Katrin Rahe sõnul pole pensionifondides realistlik kõiki indeksfonde ja börsil kaubeldavaid fonde üksikaktsiate vastu vahetada. “Aktsiakorviga passiivne investeering nõuab suurt aktsiate arvu, et vältida aktsiakorvi ja jäljendatava indeksi tootluste liigset erinevust. Et vältida ebamõistlikult kõrgeid tehingukulusid, on niisiis vajalik teatud minimaalne varade maht,” sõnas Rahe.

Ta lisas, et näiteks arenevate regioonide aktsiaturgudele otse investeerimist takistavad erinevad juriidilise iseloomuga tõkked. Samas annab Swedbanki fondide mahu suurenemine Rahe sõnul üha rohkem võimalusi portfelle kuluefektiivsemaks muuta ja kasutada senisest enam otseinvesteeringuid. See peaks aga toimuma pigem evolutsioonilise protsessi kui järsu hüppena.

2013. aastal lisandus K3 fondi paarkümmend otseinvesteeringut Türgi aktsiatesse, mis moodustavad fondi mahust 0,6%. Samuti on näpuotsaga raha pandud Türgi valitsuse võlakirjadesse ja fondidesse. Rahe sõnul otsustati Türgi aktsiaindeksisse üksikaktsiate kaudu investeerida sellepärast, et sellesuunaliste passiivsete fondide kulud on üpris suured. Samas koosneb MSCI Türgi aktsiaindeks üsna vähestest aktsiatest ning seega olevat võimalik saavutada kuluefektiivsus juba päris väikese investeeringumahu juures.

Suurimad investeeringud ja varaklasside osakaalud jäid fondis aastaga suuresti samaks. Arvestades aktsiainvesteeringute ja raha osakaalu pensionifondis, mis on vastavalt 42% ja 9,5%, suhtus Swedbank turgu mõõdukalt optimistlikult.

Tänavu muututi pessimistlikumaks. Aasta alguses vähendati Rahe sõnul fondis aktsiate osakaalu. “Vaade õigustas end – jaanuaris leidsid rahavood tee välja nii arenenud regioonide, kuid eelkõige siiski arenevate turgude aktsiatest,” kommenteeris fondijuht.

Tema sõnul peegeldus investorite riskiisu vähenemine võlakirjaturgudel, kus võis täheldada ostuhuvi kasvu põhiliselt just kõrgema kvaliteediga instrumentide vastu.

Ka veebruaris oldi jätkuvalt pessimistlikud aktsiaturgude lähiaja väljavaadete suhtes ja hoiti aktsiaid fondi portfellis alakaalus. “Globaalse ­finantssektori likviidsusvood on taas nõrgenenud, aktsiaanalüütikud on kasumiootusi langetamas ja tehnilise iseloomuga turusentimendi indikaatorid on valdavalt negatiivsed,” märkis Rahe. Siiski peetakse langust aktsiaturgudel pigem tõusutrendi lühiajaliseks korrektsiooniks kui pikaajalise langustrendi alguseks.

  • Esimeses kvartalis aktsiate osakaal vähenes

Tänavu esimeses kvartalis oli Swedbanki pensionifondis K3 aktsiate osakaal tavapärasest väiksem ja investeeriti madalama kvaliteediga võlakirjadesse.
Suurimad muutused esimese kvartali jooksul K3 investeeringutes seondusid pensionifondi strateegilise vaate muutusega aasta alguses, lausus Swed­bank Investeerimisfondid ASi fondijuht ­Katrin Rahe. Olulisemal määral puudutasid muutused fondi võlakirjaportfelli.

“Vähendasime fondi investeeringute tundlikkust intressimäärade liikumisele, sest ehkki Euroopa Keskpanga rahapoliitika on jätkuvalt stimuleeriv, tõmbab USA Föderaalreserv võlakirjaostude programmi koomale,” rääkis Rahe. Ta lisas, et  seega on ka euroala baasintressimäärade tsükli pöördepunkt liikunud silmapiirist lähemale.

Ülejäänud muudatused fondis on Rahe sõnul olnud taktikalised. Jaanuaris vähendati fondis aktsiate osakaalu.  “Samas aprillis hindame aktsiaturgude väljavaateid juba positiivsemaks eelkõige paranenud turukliima näitajate toel ja oleme praeguseks aktsiaturgudel üldiselt neutraalse positsioneeringuga,” märkis Rahe.

Võlakirjaportfellis on strateegiaväliselt investeeritud madalama kvaliteediga võlakirjade varaklassi. “Selle tootlusperspektiive hindame atraktiivseks tänu ettevõtete maksevõimele, mida toetab meie hinnangul kiirenev globaalne majanduskasv,” lisas ta.

 

Mis on mis

  • Eesti menukaim pensionifond vahetas fondid otseinvesteeringute vastu

Swedbank PF K3
Fondi varade maht (mln eurot) 391,6
Fondi osakaal II samba turul 26,70%
Investorite arv (1.04.2014) 148 892

fondi investeeringute osakaal, protsentides
2011**; 2012; 2013
Aktsiad 0,0; 5,8; 9,1
Aktsiafondid 43,3; 34,8; 33,1
Võlakirjad 8,9; 13,6; 15,6
Võlakirjafondid 25,5; 30,5; 25,5
Kinnisvarafondid 2,9; 2,9; 2,4
Hoiused 12,9; 7,3; 9,6
Private Equity 6,5; 5,7; 4,8
* II samba pensionifondide ülevaatesse oli kaasatud iga fondivalitseja kõige populaarseim fond. Kõigi fondivalitsejate populaarseim fond on hetkel progressiivsed pensionifondid, mis võivad investeerida aktsiatesse kuni 50% fondi varadest.
** kuna 2011. aastal võisid pensionifondid kajastada aktsiate ja fondide all nii aktsia- kui ka võlakirjafondi, kinnisvarainvesteeringuid, riskifonde kui ka private equity fonde, võib 2011. aasta ­varaklassides olla mõni ebatäpsus.

  • Mullune parim alustas miinuses

1 aasta tootlus, % (seisuga 31.12.13); I kvartal 2014 tootlus, %
Swedbank Pensionifond K4 4,11; –1,15
Swedbank Pensionifond K3 3,82; –0,19
Swedbank Pensionifond K2 1,87; 0,75
Swedbank Pensionifond K1 0,01; 1,13

Allikas: pensionikeskus, Äripäev

 

Üks küsimus

  • Kuidas möödus pensionifondi osakute vahetamise aeg Swedbanki II samba pensionifondides (lõppes 31.03.2014)?

Katrin Rahe, Swedbank Investeerimisfondid ASi fondijuht
Osakute vahetamine möödus rahulikult. Kui püüda teha järeldusi ainult meie oma teise samba fondide vahelise liikumise pealt, siis nägime suuremat huvi siseneda pigem n-ö äärmusstrateegiatesse, see tähendab nii kuni 75%-lise aktsia­osakaaluga fondi K4 kui ka konservatiivsesse fondi K1.

 

Taust

Äripäev annab ülevaate iga II samba pensionifondide valitseja kõige populaarsema fondi tulemustest möödunud aastal ja tänavu esimeses kvartalis. Kõigi kuue fondivalitseja populaarseim fond on praegu progressiivne pensionifond, mis võib investeerida aktsiatesse kuni 50% fondi varadest.
Järgmise fondi ülevaade ilmub tuleval nädalal.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. April 2014, 19:22
Otsi:

Ava täpsem otsing