Ragn-Sellsi ärihuvi jõudis valitsusse

Koalitsioonilepe lubab ellu viia jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi nõudmise lõpetada Eesti Energia Iru prügipõletustehasele tõhusa koostootmise toetuse maksmine.

Otsuse hind on Eesti Energia hinnangul 50 miljoni eurot ehk just nii palju väheneb Iru prügipõletustehase väärtus. Lisaks toob otsus suure tõenäosusega kaasa prügiveohindade märgatava hinnatõusu.

Võrguettevõte Elering maksab elektritarbijatelt võrgutasude kaudu kogutud summadest Iru prügipõletustehasele elektrienergia tootmise eest aastas erinevatel hinnangutel 2–4 miljonit eurot tõhusa koostootmise toetust. Vastavalt praegu kehtivale elektrituruseadusele on õigus toetust saada 12 aastat.

Koalitsiooniläbirääkimiste laua taha jõudis toetuse kaotamise ettepanek peamiselt tänu sotsiaaldemokraat Rainer Vakra eestvedamisele, kes on varem esitanud Ragn-Sellsi seisukohtadega pea üks-üheselt kattuvaid arvamusi.

Peatselt riigikogu keskkonnakomisjoni esimeheks saav Vakra kirjutas näiteks eelmise aasta juulis Postimehe arvamusloos, et “tuleb lõpetada elektritarbijatele kohustuslik Eesti Energia toetamine.” Ning kuigi siiani pole Euroopa Komisjon andnud hinnangut, kas tegemist on keelatud riigiabiga või mitte, siis Vakra juba toona teadis, et koostootmise toetus liigitatakse riigiabiks.

Samasugused seisukohad on kirjas ka eelmise aasta mais Ragn-Sellsi poolt riigikogu majanduskomisjonile esitatud elektrituruseaduse muutmise ettepanekus.

Ragn-Sells: seisame ettevõtlusvabaduse eest

See on ühemõtteliselt Ragn-Sellsi jõulise lobitöö tulemus, mis on kestnud viimane aasta-poolteist, rääkis üks jäätmevaldkonna asjatundja. Ta lisas, et Iru tehas on aidanud täita Eesti riigil ­Euroopa Liidu ees võetud kohustusi. Samas pole tehas saanud sentigi keskkonna valdkonnas nii tavalist investeerimistoetust.

“Oleme seda rauda tagunud, kuid kas seda arvesse võetakse, ei tea. Meie huvi on seista ettevõtlusvabaduse eest, sest selle läbi on ka meie ärihuvid kõige kindlamini kaitstud,” lausus Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg. Tema sõnul pole olukord võrdne, kui üks turuosalistest saab prügitonni pealt suurusjärgus 10–20 eurot toetust.

Otsuse mõju võib sundida Iru jaama tõstma vastuvõtuhinda ligi 10 eurot tonni kohta, mille jäätmevedajad korjavad omakorda tagasi jäätmetekitajalt. “Meie lepingud ei võimalda jäätmete vastuvõtuhinda kohe tõsta, kuid pikemas perspektiivis peame seda tegema,” sõnas Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.

Ka jäätmekäitleja Eesti Keskkonnateenused juhatuse liikme Argo Luude arvates pole siis prügiveohindade tõusust pääsu. “Kui toetus ära võetakse, liigub Iru tehase väravahind ülespoole ja jäätmevedajad peavad hakkama kohalikelt omavalitsustelt märkimisväärset jäätmeveo hinna tõusu taotlema,” rääkis Luude.

Prügiveo hind ei sõltu mitte põletusjaama taastuvenergia toetustest, vaid alternatiivsetest pakkumistest turul, arvas aga Remmelg. “Kui näiteks britid ja soomlased pakuvad jäätmete käitluse eest Iru väravast kõrgemat tasu, siis dikteerib lõpuks see ka hinnad Eesti turul,” märkis ta. Ka Rainer Vakra kinnitusel näitavad keskkonnaministeeriumi arvutused, et toetuste kaotamine ei peaks Iru jaamale märkimisväärset soojahinna muutust ega ka prügihinna muutust tooma.

Kuid Eesti Energia on juba jõudnud välja arvutada, mida teeb toetuse kaotamine prügipõletustehase väärtusega. See miinusmärgiga number on ehmatavalt suur. “Eesti Energia 100 miljoni eurose investeeringuna sündinud Iru jäätmeplokk kaotaks koostootmise toetuse kaotamise tulemusena oma väärtusest umbes 50 miljonit eurot,” märkis Urmo Heinam.

Remmelg ja Vakra peavad alusetuks jutte, et poliitiku aktiivsuse taga on tema kunagine klassivend, Ragn-Sellsi arendusjuht Jüri Hion. “Rainer Vakra on ühe meie töötaja klassivend. Väikeses riigis ei saa olla patt, kui keegi kedagi otsustajatest tunneb,” lausus Remmelg.

Samuti ei vasta tema sõnul tõele, et nende jäätmekütusetehas ei suuda hinnalt Iru prügipõletusjaamaga konkureerida, mistõttu üritavad nad seadusemuudatusega oma investeeringut kaitsta. “Eesti Energia pole viimastel kohalikel käitlushangetel isegi pakkumisi teinud. Meie jäätmekütusetehas töötab kahes vahetuses, plaanime nüüd ka kolmandat vahetust. Toormega meil probleeme ei ole,” lausus Remmelg.

Keskerakondlasest Tallinna abilinnapea, jäätmevaldkonna eest vastutava Arvo Sarapuu sõnul ei tohiks poliitikud otsuseid teha selliselt, et eelmised otsused keeratakse päevapealt teistpidi. “Need on halvad signaalid, mis ei julgusta ettevõtjaid enam investeerima,” lisas ta. Sarapuu jagas arvamust, et Iru jaama vastuvõtuhinna tõus mõjutab otseselt prügiveoteenuse kallinemist.