Valitsus toetab ärisõjas Ragn-Sellsi

Koalitsioonilepe lubab ellu viia jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi nõudmise lõpetada Eesti ­Energia Iru prügipõletustehasele tõhusa koostootmise toetuse maksmine.

Otsuse hind on Eesti Energia hinnangul 50 miljoni eurot ehk just nii palju väheneb Iru prügipõletustehase väärtus. Lisaks toob otsus suure tõenäosusega kaasa prügiveohindade märgatava hinnatõusu.

Võrguettevõte Elering maksab elektritarbijatelt võrgutasude kaudu kogutud summadest Iru prügipõletustehasele elektrienergia tootmise eest aastas erinevatel hinnangutel 2–4 miljonit eurot tõhusa koostootmise toetust. Vastavalt praegu kehtivale elektrituruseadusele on õigus toetust saada 12 aastat.

Räägib Ragn-Sellsi sõnadega. Koalitsiooniläbirääkimiste laua taha jõudis toetuse kaotamise ettepanek peamiselt tänu sotsiaaldemokraat Rainer Vakra eestvedamisele, kes on varem esitanud Ragn-Sellsi seisukohtadega pea üks-üheselt kattuvaid arvamusi. Peatselt riigikogu keskkonnakomisjoni esimeheks saav Vakra kirjutas näiteks eelmise aasta juulis Postimehe arvamusloos, et “tuleb lõpetada elektritarbijatele kohustuslik Eesti Energia toetamine.” Ning kuigi siiani pole Euroopa Komisjon andnud hinnangut, kas tegemist on keelatud riigiabiga või mitte, siis Vakra juba toona teadis, et koostootmise toetus liigitatakse riigiabiks.

Samasugused seisukohad on kirjas ka eelmise aasta mais Ragn-Sellsi poolt riigikogu majanduskomisjonile esitatud elektrituruseaduse muutmise ettepanekus.

See on ühemõtteliselt Ragn-Sellsi jõulise lobitöö tulemus, mis on kestnud viimane aasta-poolteist, rääkis üks jäätmevaldkonna asjatundja. Ta lisas, et Iru tehas on aidanud täita Eesti riigil ­Euroopa Liidu ees võetud kohustusi. Samas pole tehas saanud sentigi keskkonna valdkonnas nii tavalist investeerimistoetust.

“Oleme seda rauda tagunud, kuid kas seda arvesse võetakse, ei tea. Meie huvi on seista ettevõtlusvabaduse eest, sest selle läbi on ka meie ärihuvid kõige kindlamini kaitstud,” lausus Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg. Tema sõnul pole olukord võrdne, kui üks turuosalistest saab prügitonni pealt suurusjärgus 10–20 eurot toetust.

Jäätmeveo hind tõuseb. Otsuse mõju võib sundida Iru jaama tõstma vastuvõtuhinda ligi 10 eurot tonni kohta, mille jäätmevedajad korjavad omakorda tagasi jäätmetekitajalt. “Meie lepingud ei võimalda jäätmete vastuvõtuhinda kohe tõsta, kuid pikemas perspektiivis peame seda tegema,” sõnas Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.

Ka jäätmekäitleja Eesti Keskkonnateenused juhatuse liikme Argo Luude arvates pole siis prügi­veohindade tõusust pääsu. “Kui toetus ära võetakse, liigub Iru tehase väravahind ülespoole ja jäätmevedajad peavad hakkama kohalikelt omavalitsustelt märkimisväärset jäätmeveo hinna tõusu taotlema,” rääkis Luude.

Prügiveo hind ei sõltu mitte põletusjaama taastuvenergia toetustest, vaid alternatiivsetest pakkumistest turul, arvas aga Remmelg. “Kui näiteks britid ja soomlased pakuvad jäätmete käitluse eest Iru väravast kõrgemat tasu, siis dikteerib lõpuks see ka hinnad Eesti turul,” märkis ta. Ka Rainer Vakra kinnitusel näitavad keskkonnaministeeriumi arvutused, et toetuste kaotamine ei peaks Iru jaamale märkimisväärset soojahinna muutust ega ka prügihinna muutust tooma.

Kuid Eesti Energia on juba jõudnud välja arvutada, mida teeb toetuse kaotamine prügipõletustehase väärtusega. See miinusmärgiga number on ehmatavalt suur. “Eesti Energia 100 miljoni eurose investeeringuna sündinud Iru jäätmeplokk kaotaks koostootmise toetuse kaotamise tulemusena oma väärtusest umbes 50 miljonit eurot,” märkis Urmo Heinam.

Remmelg ja Vakra peavad alusetuks jutte, et poliitiku aktiivsuse taga on tema kunagine klassivend, Ragn-Sellsi arendusjuht Jüri Hion. “Rainer Vakra on ühe meie töötaja klassivend. Väikeses riigis ei saa olla patt, kui keegi kedagi otsustajatest tunneb,” lausus Remmelg.

Samuti ei vasta tema sõnul tõele, et nende jäätmekütusetehas ei suuda hinnalt Iru prügipõletusjaamaga konkureerida, mistõttu üritavad nad seadusemuudatusega oma investeeringut kaitsta. “Eesti Energia pole viimastel kohalikel käitlushangetel isegi pakkumisi teinud. Meie jäätmekütusetehas töötab kahes vahetuses, plaanime nüüd ka kolmandat vahetust. Toormega meil probleeme ei ole,” lausus Remmelg.

Poliitikute meelemuutus on liiga järsk. Kesk­erakondlasest Tallinna abilinnapea, jäätmevaldkonna eest vastutava Arvo Sarapuu sõnul ei tohiks poliitikud otsuseid teha selliselt, et eelmised otsused keeratakse päevapealt teistpidi. “Need on halvad signaalid, mis ei julgusta ettevõtjaid enam investeerima,” lisas ta. Sarapuu jagas arvamust, et Iru jaama vastuvõtuhinna tõus mõjutab otseselt prügiveoteenuse kallinemist.

Vakra: Ragn-Sellsi ärihuve ma ei esinda

Riigikogu liikme Rainer Vakra sõnul ei tegutse tema Ragn-Sellsi huvides. “Ma ei näe mingit põhjust peale maksta, et soomlaste või Suur­britannia elanike prügi Eestis põletada,” ütles ta.

Mida ütlete Ragn-Sellsi ärihuvide esindamise kohta?  Jama! Minu esimene kõrgharidus on keskkonnakorraldus ja põhimõtteliselt selline jutt ajab kopsu üle maksa. Ükskord tuleks asjast rääkida ausalt ja kõigile arusaadavalt. Kui me põletame Eestis prügi, siis 25% ehk tuhk ladestatakse Eestimaa prügilasse.

Vaatasin spetsiaalselt järele, kui koalitsioonilepingut sõlmisime, et sel on aastal taotletud lube 90 000 tonni prügi importimiseks välismaalt. Kui see on ärimudel, siis tulekski seda teha ärilistel eeldustel.

Ma ei näe mingit põhjust peale maksta, et soomlaste või Suur­britannia elanike prügi Eestis põletada. See on puhas roheline mõtteviis. Kas Eesti peaks olema see koht, kus heaolumaade prügi põletatakse? Suur osa koalitsioonilepingu sõlmimise juures olnutest oli põhimõtteliselt selle vastu, et me põletame teiste riikide prügi ja tuha ladestame Jõelähtme prügilasse.

Vaatamata sellele, mida keegi arvab või ütleb, mina olen sada protsenti sellele vastu, et me peame prügipõletamisele veel peale maksma. See on minu põhimõtteline otsus, panime selle koalitsioonileppesse ja seda toetas ka keskkonnaministeerium ehk keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Me loodame selle ka ära teha.

Kas Te koalitsiooni moodustamise läbirääkimiste ajal vaidlesite ka selle punkti üle? Selle punkti osas vaidlusi ei olnud, me saime kõik ühtemoodi aru, et kui prügi import on äriliselt kasulik, siis on see üks punkt. Kas me hakkame seda tulevikus piirama või mitte, seda me arutleme edaspidi. Mitte ainult koalitsioonilaua taga, vaid terves ühiskonnas. Põletamine on küll üks samm parem kui ladestamine, aga samas kõige põletamine on selline laisa lõuna-eurooplase meetod.

See oli siis Teie ettepanek koalitsioonilepingus? See oli konsensuslik ettepanek. Meil oli väga palju punkte, mida läbi käisime, ja see jäi lõpuks lauale. Suuri vaidlusi ei olnud.

Ettepaneku seadustamine toob suure tõenäosusega kaasa prügiveo hinna tõusu? Kõik arvutused, mida me ka ministeeriumist saime, näitasid, et Iru jaamas ei peaks olema märkimisväärset soojahinna muutust ega ka prügihinna muutust. See on selge märk, et riik ei peaks soosima ja raha peale maksma, et siin välismaist prügi põletataks. Probleem on tekkinud sellest, et Iru jaam on Eesti tarbeks liiga võimas, prügist on saanud tooraine ja seepärast on ka omavahelised kemplemised ja näpuganäitamised tekkinud.

Teid seostatakse Ragn-Sellsiga seepärast, et nad on ainukesena seda trummi tagunud? Võib-olla, minu teada on seda teinud ka Eesti Jäätmekäitlejate Liit. Neid kuulujutte ma ei oska kommenteerida. Mina olen aastaid seda põhimõtet rääkinud.

Mis sõnumi saavad ettevõtjad, kui poliitikud ühel päeval otsustavad ühtemoodi ja järgmisel päeval risti vastupidi? Ma iseenesest toetan seda põhimõtet, et stabiilsus on hästi oluline, aga see välismaa prügi maht on kasvanud ja see on hiljuti tekkinud küsimus. Iru prügipõletusjaam ei ole ju tegutsenud kümneid ja kümneid aastaid. Selleks, et roheline mõtteviis pääseks esile, tuleb selliseid samme astuda. Vastasel juhul võib see maht muudkui kasvada ja siis soovitakse võib-olla veel tehaseid ehitada. See on põhimõtteline riigi poliitika, kas me oleme keskkonnasõbralikud või mitte. Riik peab selle mõtteviisi ärihuvidest ettepoole tooma, kahjustamata samas oluliselt Eesti majandust.

Üheks argumendiks saab kindlasti õiguskindluse printsiip? Siis tulebki diskussioon ja tulebki selgitada Eesti rahvale. Kui teha küsitlus, siis väga suur osa ei tea, et välismaa prügi tuuakse siia põletamisele. Kui teada saadakse, oldaks kindlasti sellele vastu. Kogu see Eesti Energia positiivne kuvand suurettevõttena on olnud niivõrd võimas ja on antud kaks valikut, kas panna prügi prügimäele või ahju. Ahjust saame sooja ja siis saab iga inimene aru, et see on mõistlik. Tegelikult jäetakse keskkonna poole pealt see oluline osa rääkimata, et prügi oleks mõistlikum sorteerida.

Ragn-Sellsi arendusjuht Jüri Hion on Teie vana klassivend, kas siin on seoseid teie ja Ragn-Sellsi seisukohtade sarnasusega? Tegemist on minu koolivennaga 21. keskkoolist, samamoodi nagu minu koolivend on ­Eerik-Niiles Kross või Andres ­Anvelt. Ka Erkki Raasuke, Enn Eesmaa, Urve Tiidus. Mul on väga palju koolivendi ja kooliõdesid. Ei maksa otsida seda võrgustikku, Eesti on nii väike.

Kinnitate, et ühe ettevõtte ärihuve Te ei surunud koalitsioonilepingusse? Ei, kindlasti mitte.

Jäätmehävitajate võitlus

Jäätmeid põletavale Eesti Energiale koostootmistoetuse maksmine on olnud riigikogus teemaks juba pikemat aega. Eelmise aasta mais saatis Ragn-Sells riigikogu majanduskomisjonile kirja, milles tegi ettepaneku toetuse maksmine lõpetada. Kirjas rõhuti eeskätt ebavõrdsele konkurentsile.

Eesti Energia saatis seejärel eelmise aasta juunis vastukirja, milles põhjendati toetuse maksmise jätkamise õigsust ning seati Ragn-Sellsi argumendid kahtluse alla.

Pärast valitsuse vahetust kirjutati Ragn-Sellsi soov uude koalitsioonilepingusse. Äripäev noppis riigikogule saadetud kirjadest välja argumendid, mida Ragn-Sells ja Eesti Energia enda väite kinnituseks kasutavad.

Ragn-Sellsi jäätmetehas

Soovib muuta elektrituruseadust nii, et Eesti Energia ei saaks jäätmetest elektrienergia tootmise eest toetust.

Põhjendused:1. Toetuse näol on tegemist riigiabiga, millest tuleks teavitada Euroopa Komisjoni ja küsida sellele tegevusele riigiabi luba. Seda pole Eesti riik teinud.

2. Eestis tegutseb praegu üks jäätmete masspõletusjaam, millel on koostootmise käigus valmisolek toota ka elektrit ning saada ainsa ettevõtjana Eestis toetusmehhanismi alusel toetust jäätmete põletamisel toodetud elektrienergia eest.Lisaks tegutseb Eestis ka teisi jäätmete taaskasutamisega tegelevaid ettevõtjaid, kes toodavad jäätmekütust, kuid kes riigi toetust ei saa.Kõik need ettevõtjad kasutavad sisendina segaolmejäätmeid.

3. Keskkonnateabe keskuse andmetel tekkis Eestis 2011. aastal ligikaudu 280 000 tonni segaolmejäätmeid. Iru elektrijaama jäätmeplokk suudab taaskasutada aastas 220 000 tonni segaolmejäätmeid. Seega on Iru elektrijaamal väga oluline mõju jäätmeturule, kuna tal on võimsust põletada enamik Eestis tekkinud põletatavaid jäätmeid.

4. Eesti Energia saaks maksimaalse võimsuse juures toetust 4,35 miljonit eurot. Samas summas on võimalik alandada Iru jäätmepõletusploki jäätmete vastuvõtu väravahinda, saades nii põhjendamatu konkurentsieelise arvutuslikus summas kuni 19,78 ­eurot tonni pealt.

5. Taastuvenergia tasu ja selle kaudu toetusmehhanismi alusel makstavat toetust rahastavad elektritarbijad elektri eest makstes. Kui arvestada, et Iru jäätmepõletusplokk töötab maksimaalselt 8000 h aastas ja selle võimsus on 17 MW/h,  siis maksavad tarbijad kokku 8000 h x 17 000 kW x 0,032 € = 4,352 miljonit ­eurot aastas.

6. Riigi sekkumine konkurentsiolukorda toetuste andmisega võib viia olukorrani, kus konkureerivad ettevõtjad tõrjutakse turult välja.

7. Turul tegutsevate ettevõtjate väljatõrjumisel poleks mitte üksnes konkurentsi kahjustav mõju, vaid see avaldaks negatiivset mõju ka keskkonnakaitse tasemele seoses jäätmete taaskasutamise võimaluste vähenemise või kadumisega.

8. Kui jäätmete masspõletuse puhul tekivad ohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeruvad jäägid, mis tuleb kõrvaldada, siis jäätmekütuse põletamisel tekkivat tuhka saab kasutada ringlussevõtuks, mis on jäätmehierarhias kaks astet kõrgemal kui kõrvaldamine.

9. Jäätmekütuse tootmise toetamiseks pole sarnast toetusmehhanismi ette nähtud nagu jäätmete masspõletuse toetamiseks juhul, kui masspõletuse käigus toodetakse elektrienergiat. Samas on jäätmekütuse tootmine võrreldes jäätmete masspõletusega keskkonnasõbralikum.

Eesti Energia Iru elektrijaam

Soovib jätkuvalt toetust saada.

Põhjendused:1. Seaduse muutmine selliselt, et Eesti Energia ei saaks toetust, oleks õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine. Eesti Energia on teinud suuremahulise investeeringu energiatootmisse, tuginedes eeldusele, et ta saab jäätmeenergiaplokis toodetud elektrienergialt seaduses sätestatud ulatuses toetust. Ilma toetuseta ei oleks Eesti Energia investeeringut teinud. Seetõttu ei ole toetuse kehtetuks tunnistamine juba põhiseaduse nõuete kohaselt lubatav.

2. Eksitav on väide, et toetatakse jäätmekäitlust. Toetamise eesmärk soodustada energia säästmist.

3. Toetuse kaotamine tekitab turumoonutuse. Tõhusa koostootmise toetusele on õigus erinevaid kütuseid kasutavatel tootjatel. Kui lõpetada toetuse andmine just jäätmeid energiaallikana kasutavale tootjale, tekiks elektrimüügi ja kaugkütteturul oluline moonutus, kus kõiki teisi kütuseid kasutavad tootjad saavad toetust ja jäätmeid kasutav ei saa. Sellisel lahendusel puudub ratsionaalne põhjendus ning selline turumoonutus tooks kaasa energiatootjate ebavõrdse kohtlemise ja kahjustaks lõpp­astmes tarbijate huve.

4. Iru jäätmeenergiaploki käivitumisel on loomulikult mõju jäätmekäitlusturule, kuid see ei ole seotud mitte sellega, et tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektri eest makstakse toetust. Nimetatud mõju on seotud lihtsalt sellega, et jäätmekäitlusturule sisenes uus ettevõtja ning seniste turuosaliste jaoks konkurents tihenes. Kui Ragn-Sells AS ei suuda piisavalt efektiivselt oma  teenuse osutamist korraldada, on paratamatu, et tema konkurentsipositsioon muutub. Vastupidiselt ettepaneku esitajate arvamusele on tihedam konkurents üldjuhul tarbijatele kasulik, mitte kahjulik.

5. Väär on eeldada, et makstavat toetust saab Eesti Energia kasutada jäätmete vastuvõtutasu alandamiseks. See ebaõige eeldus muudab kogu ettepaneku põhjenduse alusetuks. Toetuse eesmärk oli suunata energia tootmisvõimsustesse investeerijat eelistama üksnes soojust tootva katlamaja asemel koostootmisvõimsuse püstitamist. Investeering koostootmisse on aga oluliselt kallim, võrreldes investeeringuga üksnes soojuse tootmisse. Samuti on koostootmise tegevuskulud suuremad.

6. Jäätmeid energiaallikana kasutava koostootmisjaama maksumus on ligikaudu kaks korda kallim kui jäätmeid energiaallikana kasutava katlamaja maksumus. Koostootmisele kohaldatav toetuse määr aitab vaid osaliselt katta elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamisega kaasnevat täiendavat investeeringut võrrelduna samal kütusel põhineva katlamajaga. Seetõttu ei mõjuta saadav toetus kuidagi kasutatava kütuse hinda.

7. Õige pole Ragn-Sellsi väide, et nende pakutav jäätmekäitluse lahendus kui alternatiiv jäätmete masspõletusele ei ole riigilt toetusi saanud. Tegelikult on Ragn-Sells ise saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt biojäätmete töötluseks ja taaskasutuseks üle 1,2 miljoni euro toetust. Biojäätmete töötlus ja taaskasutus laiemalt võetuna on olmejäätmetest jäätmekütuse tootmise osa. Ilma biojäätmete töötlemiseta ei saa Ragn-Sells jäätmekütust toota ja seetõttu on see toetus vähemalt teatud määral seotud ka jäätmekütuse tootmisega.

8. Samuti tuleb jäätmekütuse tootmise puhul arvestada seda, kuhu need jäätmed põletamiseks suunatakse. Kui Eesti Energia põletab jäätmed täielikult ise ära, siis Ragn-Sells võtab kõigepealt olmejäätmed vastu, töötleb neid ja siis suunab jäätmekütuse põletamisele näiteks Kunda Nordic Cemendi tsemenditehasesse. Eesti põhiline jäätmekütuse kasutaja Kunda Nordic Cement on saanud toetust selleks, et luua võimekus tahkeid jäätmeid oma tsemendipöördeahjudes põletada. Selline jäätmekäitlusvõimekuse loomiseks antud toetus mõjutab kindlasti jäätmekäitlusturgu.

9. Ei ole õige väita, et Eesti Energia jäätmete masspõletus on keskkonnale kahjulikum, kui seda on Ragn-Sellsi pakutav lahendus koostöös tsemenditehastega. Jäätmete masspõletuse korral ei kulutata ressursse sellele, et segamini kogutud olmejäätmeid veel enne käitlemist kuidagi töödelda. Nagu arenenud riikidele kohane, kogutakse ka Eestis üha enam jäätmeid liigiti ja taaskasutamise väärtusega jäätmed suunatakse juba otse taaskasutusse. Põletusse lähevad üksnes need jäätmed, millele muud mõistlikku taaskasutamise lahendust ei ole. Olmejäätmetest jäätmekütuse tootmisel kulutatakse kõigepealt energiat ja ressursse selleks, et segamini kogutud jäätmed eraldada. Koos jäätmekütusega saadakse aga ka hulgaliselt jääke (ca 30–60%), mida ei ole võimalik jäätmekütusesse lisada, sest see viiks kütteväärtuse alla. Nende näol on suures mahus tegemist just prügilatesse ladestamisel enim kasvuhoonegaase põhjustavate orgaanikat sisaldavate jäätmetega, mille edasine käitlus seni on olnud kas ladestamine või põletus Iru masspõletuses, vähesel määral ka äärmiselt kulukas kompostimine.

10. Jäätmekütuse tootmisel ei eristata ohtlikke jäätmeid, aga see ei tähenda, et neid olmejäätmetes poleks. Ohtlikud jäätmed, mis paratamatult mingis koguses olmejäätmetes esinevad, sisalduvad ka jäätmekütuses ning suunatakse koos jäätmekütusega põletusse. Ohtlikke jäätmeid eraldi välja ei võeta, vaid sisuliselt lahjendatakse tsemenditootmises ära ning need jäävad tuhana tsemendi sisse.

 

Salakokkuleppeid pole olnud

Agu Remmelg, Ragn-Sellsi ärijuhtSee oli huvitav, et see punkt koalitsioonilepingusse sisse läks. Me pole viimasel ajal selle teemaga tegelenud. Eelmisel aastal saatsime riigikogu majanduskomisjonile kirja seadusemuudatuse ettepanekutega. Kõik meie ettepanekud on ametlikest dokumendiregistritest leitavad. Samuti oleme sellest rääkinud erinevatel seminaridel. Mitte mingisuguseid salakokkuleppeid pole olnud.Ragn-Sells on alati võidelnud selle eest, et turul oleks võrdsed tingimused. Kui üks turuosalistest saab toetust suurusjärgus 10–20 eurot prügitonni pealt, siis võrdseks olukorraks seda nimetada ei saa. Meie huvides ei ole saada erilist kohtlemist kellegi arvel, kuid nägime turul ebavõrdsust ja tõstsime lipu püsti. Andsime sellest tervikpildi ka Euroopa Komisjoni konkurentsidirektoraadile.

Vähikäik  jäätmemajanduses

Urmo Heinam, Eesti Energia Iru elektrijaama arendusjuhtIru jaam on töötanud ligi aasta ning ootamatult on koalitsioonileppesse tekkinud punkt, mis kaotaks koostootmistoetuse ainult ühelt kütuseliigilt või isegi täpsemalt – ainult ühelt koostootmisjaamalt Eestis.Koalitsioonileppes toodud argument, et sel moel soovitakse edendada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist, ei ole asjakohane, sest sega­olmejäätmete põletamine ei konkureeri sorteerimise ja taaskasutusega. Toetuse äravõtmine ühelt jaamalt annaks konkurentsieelise teistele jäätmeid kasutavatele ettevõtetele ning jääb arusaamatuks, mil moel peaks see jäätmete sorteerimist õhutama. Vastupidi – Iru jäätmeplokk on muutnud kardinaalselt Eesti jäätmemajandust, areng on olnud kiire ja ulatuslik. Kasulik nii keskkonnale kui ka tarbijale. Toetuse kaotamine tähendaks jäätmevoogude vähikäigul tagasi­surumist endisse süsteemi.Sealjuures saavad efektiivses režiimis tootmise eest koostootmistoetust jätkuvalt Vene gaasil töötavad generaatorid ja turvast kasutavad jaamad. Seega oleks otsus Iru elektrijaamalt tõhusas koostootmisrežiimis toodetud soojuselt toetus kaotada ühe, just riigile kuuluva turuosalise huvide otsene kahjustamine.Iru elektrijaamal on olnud oluline roll ka riigi poolt Euroopa Liidu ees võetud eesmärkide täitmisel. Eesti on võtnud kohustuse vähendada jäätmete mahatampimist avalooduses asuvates prügilates ja suurendada taaskasutust. Selle eesmärgi suudab Eesti nüüd ja tulevikus tõenäoliselt täita vaid tänu Iru elektrijaamale, kus sorteerimiseks kõlbmatuid segaolmejäätmeid on võimalik suures mahus taaskasutada. Seega seaks koalitsioonileppes toodud punkti elluviimine riigi ka sellest aspektist probleemide ette.

 

Ragn-Sellsi jäätmekütusetehas

Omanik: Rootsi pere-ettevõte Ragn-Sellsföretagen AB.Investeeringu suurus 14,7 miljonit eurot.Taaskasutab kuni 120 000 tonni segaolmejäätmeid aastas.Väravahind ca 35 eurot tonn.

Eesti Energia Iru elektrijaam

Omanik: riik.Investeeringu suurus 105 miljonit eurot.Taaskasutab kuni 220 000 tonni segaolmejäätmeid aastas.Väravahind 20–25 eurot tonn.

 

Ettepaneku mõju

Ragn-Sells on esitanud riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku elektrituruseaduse (ELTS) § 59 lõike 1 p 3 muutmiseks, et elektritootja ei saaks olmejäätmetest elektri tootmisel toetust. Eesti Energia väitel kerkiks selle muudatuse tulemusena Maardus ja Tallinnas soojusenergia hind, mis pärast Iru jäätmeploki valmimist odavnes kolmandiku võrra.